Sisukord
Arvamus
Postimees
04.02.2017
Eesti Kodanikuks pürgijaid võib oodata kindla sissetuleku nõue (5) Mälumäng Metropoli hotelli tulistaja peidab end politsei eest Horoskoop Palju õnne Dilbert Male Jaapanlane, kes tunneb Jaan Tõnissoni Ninasarvik peab sünnipäeva Arstid teevad ettevalmistusi streigiks Meremuuseum tõmbas kaotsis asjadele kriipsu peale Tosin liikursuurtükki nelja aastaga (29) Majandus Majanduse lühiuudised Kõrgem kütusehind veab üles ka bussipiletite hinnad (1) Välismaa Rumeenlastel korruptsioonist mõõt täis Louvre’i juures ründas mees sõdureid matšeetega Arvamus Peeter Espak: «avatus» ja «sallivus» eestlast ei iseloomusta, oleme umbusklikud patrioodid (5) Postimees 1893. aastal: Soomes 40 kraadi külma Kalev Vilgats: rong sahiseb läbi Pärnu (5) Saksa sotside päästeingel Üllatajast poodnik-pankur Parimaks treenitakse Kratt aitab ikka Juhtkiri: tegijal juhtub – ja kõik? (1) Ene Pajula veste: Mammi meelest oli ERMi hernesupp suurepärane EKI keelekool: Kihnu keele kiituseks Peeter Langovitsi tagasivaade: uued kiirabiautod tulid vastiseseisvunud Eestisse Lõuna-Koreast Kultuur Kärbsed lähivaates Nädala plaat. Tagasi normaalsusesse Keskeakriis koidab Aja auk. Popmuusik Sport Spordi lühiuudised Jacksoni skandaali korduse ja legendide ootuses Tänak ootab adrenaliinilaksu, Latvala hoiatab Ogier' matkimise eest Eestlased Pyeongchangist: mugav, aga idamaise kiiksuga (1) AK Eesti kultuuri täheatlas: manifestide ajastu Punk või äri, äri Keskeakriis koidab Kaasakiskuv jutustus Tallinna vanalinnast Aja auk. Popmuusik Nädala plaat. Tagasi normaalsusesse Hundisilmalt Soome püssi alla – ühe soomepoisi teekond (4) Poiss, kes tantsis hobuste ja päikesega (2) Peeter Langovitsi tagasivaade: uued kiirabiautod tulid vastiseseisvunud Eestisse Lõuna-Koreast Heili Sepp: kaalul on sõnavabadus (9) Risto Berendson: valikud ei ole alati mustvalged (6) Arter Horoskoop Ilona Leib: teretamisest ja teretamata jätmisest (1) Rehepapid novembris Asjad, mida paljud meist enam ei mäleta... (65) Härrasmehe tagasitulek – welcome, chap! (1) Tõnis Niinemets: sisimas meeldib mulle olla sarimõrvar (2) Kui suur on valu hind? (1) Stockholmi sisustusmess pakub ideid ja silmailu Jaapani cool ja Lapi külm Küüslauk. Aga must Mis tegi tegelikult Trumpist presidendi? Tõsielusari! (4) Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: Kihnu keele kiituseks

2 min lugemist
Kihnu sõnaraamatu esitlus. FOTO: Ardi Truija

Vastselt ilmunud «Kihnu sõnaraamat» peaks rõõmustama kõiki eesti kirjasõna hindavaid inimesi nii mitmeski mõttes. Kui pikemat aega on võidud märgata, kuidas oma kodukandi murdekeelt on kirjakeele kõrval tähtsaks peetud eeskätt Lõuna-Eestis, Mulgi- ja Võrumaal, siis pakub Kihnu Hiiu kõrvale hea näite, et on Põhja-Eestiski kirjakeelest tuntavalt erinevaid kohamurdeid, mida endiselt käigus pidada, eks ikka isa heaks ning poja põlveks.

Seda raamatut on kihnlased väga soovinud ja oodanud. Sõnaraamatu koostajatel ei olnud abiks mitte ainult toimetajad, vaid ka Kihnu Kielekoja eakad keeletargad, kellega on läbi arutatud paljud sõnatähendused ja näitelaused.

Et mandriinimeste seas on Kihnu järjest popim reisisiht, tasuks maesõma massakatelgi sõnaraamat praami peale minnes kaenlasse võtta. Siis ei pea nad kangesti imeks panema, kui söögilauas pakutakse kala kõrvale õuni (sest õonad on kartulid), et rannas ei uju luiged, vaid juõsõd, et õhus lendlevad idirasvlasõd ’rasvatihased’, õigõd piästlikud ’suitsupääsukesed’ või kjarrud ’naerukajakad’, et Kihnu naine ajab endale kördi selga või et Kihnu mees tõmbab uusad jalga ning troi selga. See on see meretagune elu ja sealne keel.

Tänu vastsele Kihnu sõnaraamatule on saanud suuremaks ka eesti keel. On ju keel otsekui mahukas kärg, kus kirjakeele ümber on kobardunud allkeeled (murded, ametialade oskuskeeled, koolisläng jm). Mida tüsedam on keelekärg, seda elusam ja tegusam keel on, kodukeelest kuni teaduse ja diplomaatiani välja. Kirjakeel ei ole mitte ainult murrete pinnalt loodud, vaid toitub murretest jätkuvalt hiljemgi ja nii on need talle eluliselt vajalikud.

Ent eesti murded ei ela enam ammu omapäielu ega üksnes sisetunde järgi. Tegutsevad kultuuriinstituudid, ümarlauad ja keelekojad, toimub murrete teadlik velmamine. Kui veel 50 aastat tagasi koguti murdeainest väsimatult EKI murdearhiivi, siis nüüd on vastupidi. Kirjakeelest võetakse uudissõnu ja mugandatakse murdekeelde (nt Kihnu aujõnd ’auhind’, eeru ’euro’, eljuk ’hõljuk’ või pääväprillid ’päikeseprillid’). Murdearhiivist võetakse kunagi keeleteadlaste kogutud materjali, viiakse tagasi Kihnu, Võru- ja Mulgimaale ning kasutatakse sõnastike, vestmike ja lugemike kokkupanul. Rahvasuust talletatud murdeaines on otsekui juuretis, millega kohalikku murdekeele elu uuesti käärima aidata.

Kõige paremini ei hoia keelt alal mitte keelearhiiv, vaid keele kasutamine igas võimalikus kohas igal võimalikul ajal. Kodus ja koolis, raadioeetris ja kirjasõnas on Kihnu keelt juba sedavõrd märgatavalt olemas, et siit on hea oma keeleasja edasi ajada.

Seotud lood
03.02.2017 06.02.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto