Sisukord
Arvamus
Postimees
19.02.2020
Lapsele võib kõige ohtlikum olla kodu Eesti Küberpättide nahka läks 13 miljonit eurot Apteekrid andsid reformipöörajate vastu turmtuld Tallinna linnapolitsei saatis Maardu taksojuhtidele ultimaatumi Mäggi: Eestil on Hiinast rohkem võita kui kaotada Pärnu võimuliit läks lõhki Jäävaba meri ajas hülged poegima laidudele Majandus Riigifirma napsas kuluka võidu Saksamaa ja Euroopa huvid käivad käsikäes Välismaa Venemaal kaalutakse ekspresidentide puutumatust Rootsis valmis maailma suurim vastlakukkel Torm tõi Iiri rannikule hüljatud laeva Ilves: loodan, et lääs ei ole veel lõppenud Arvamus Juhtkiri: rekordhind ja kaotatud aastad Arved Breidaks: Tehvandile suusahall (1) Paloma Krõõt Tupay: presidendi punane joon Marek Sammul: suletus toodab konnatiike Indrek Leppik, Viljar Kähari: Eesti pakub katuseta maja Erkki Bahovski: kodanike Euroopa Meie Eesti Aimar Altosaar: Eesti rahva küpsustunnistus Sergei Metlev: manifest kui kahtlusi vaigistav lootus Kultuur Jaan Krossi põrgu ja purgatoorium Kommunism veetles vaid kodanlikust spliinist? Sport Türgi korvpallur võttis uue nime Heino Endeni järgi Kodus teise kuldmedali teeninud Wierer: värisesin viimases tiirus päris palju Anett Kontaveit pääses Dubais teise ringi Tartu Aksel Part: autosõit kui asotsiaalne tegevus Mall Värva: loodusega koosolemise ilu ja võlu Prokuratuur täpsustas Valvo Semilarski süüdistust Miss Valentine toob Tartusse 35 riigi parimad võimlejad Raatuse koolis püsivad pinged löövad direktori Toomas Kingu vererõhu lakke Piinatud hinged treppidel Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: Kihnu keele kiituseks

2 min lugemist
Kihnu sõnaraamatu esitlus. FOTO: Ardi Truija

Vastselt ilmunud «Kihnu sõnaraamat» peaks rõõmustama kõiki eesti kirjasõna hindavaid inimesi nii mitmeski mõttes. Kui pikemat aega on võidud märgata, kuidas oma kodukandi murdekeelt on kirjakeele kõrval tähtsaks peetud eeskätt Lõuna-Eestis, Mulgi- ja Võrumaal, siis pakub Kihnu Hiiu kõrvale hea näite, et on Põhja-Eestiski kirjakeelest tuntavalt erinevaid kohamurdeid, mida endiselt käigus pidada, eks ikka isa heaks ning poja põlveks.

Seda raamatut on kihnlased väga soovinud ja oodanud. Sõnaraamatu koostajatel ei olnud abiks mitte ainult toimetajad, vaid ka Kihnu Kielekoja eakad keeletargad, kellega on läbi arutatud paljud sõnatähendused ja näitelaused.

Et mandriinimeste seas on Kihnu järjest popim reisisiht, tasuks maesõma massakatelgi sõnaraamat praami peale minnes kaenlasse võtta. Siis ei pea nad kangesti imeks panema, kui söögilauas pakutakse kala kõrvale õuni (sest õonad on kartulid), et rannas ei uju luiged, vaid juõsõd, et õhus lendlevad idirasvlasõd ’rasvatihased’, õigõd piästlikud ’suitsupääsukesed’ või kjarrud ’naerukajakad’, et Kihnu naine ajab endale kördi selga või et Kihnu mees tõmbab uusad jalga ning troi selga. See on see meretagune elu ja sealne keel.

Tänu vastsele Kihnu sõnaraamatule on saanud suuremaks ka eesti keel. On ju keel otsekui mahukas kärg, kus kirjakeele ümber on kobardunud allkeeled (murded, ametialade oskuskeeled, koolisläng jm). Mida tüsedam on keelekärg, seda elusam ja tegusam keel on, kodukeelest kuni teaduse ja diplomaatiani välja. Kirjakeel ei ole mitte ainult murrete pinnalt loodud, vaid toitub murretest jätkuvalt hiljemgi ja nii on need talle eluliselt vajalikud.

Ent eesti murded ei ela enam ammu omapäielu ega üksnes sisetunde järgi. Tegutsevad kultuuriinstituudid, ümarlauad ja keelekojad, toimub murrete teadlik velmamine. Kui veel 50 aastat tagasi koguti murdeainest väsimatult EKI murdearhiivi, siis nüüd on vastupidi. Kirjakeelest võetakse uudissõnu ja mugandatakse murdekeelde (nt Kihnu aujõnd ’auhind’, eeru ’euro’, eljuk ’hõljuk’ või pääväprillid ’päikeseprillid’). Murdearhiivist võetakse kunagi keeleteadlaste kogutud materjali, viiakse tagasi Kihnu, Võru- ja Mulgimaale ning kasutatakse sõnastike, vestmike ja lugemike kokkupanul. Rahvasuust talletatud murdeaines on otsekui juuretis, millega kohalikku murdekeele elu uuesti käärima aidata.

Kõige paremini ei hoia keelt alal mitte keelearhiiv, vaid keele kasutamine igas võimalikus kohas igal võimalikul ajal. Kodus ja koolis, raadioeetris ja kirjasõnas on Kihnu keelt juba sedavõrd märgatavalt olemas, et siit on hea oma keeleasja edasi ajada.

Seotud lood
18.02.2020 19.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto