Sisukord
Arvamus
Postimees
03.02.2017
Eesti Horoskoop Dilbert Male Eesti lühiuudised Tagakülg Tartus püstitati Guinnessi rekord Nupud Eesti uudiste küljele Hundid pistsid Viljandimaal nahka taksikoera Üht Pirita korterit külastasid regulaarselt maod Hiiumaale tuleb Eesti suurim päikeseelektrijaam (11) RMK nõuab jahimeestelt põdrakahjustuste eest kahjutasu Politsei otsib jõhkrates röövides kahtlustatava mehe ohvreid Rakveres süütasid mänginud lapsed voodi Riik maksab piirimaa eest turuhinnast üle saja korra rohkem Palju õnne Arveteklaarimine lõppes lasuga Rotermanni kvartalis Majandus Rootsi kinnisvarakontsern müüb Tallinna postimaja (11) Kõik kolivad Facebooki Investor Mari: sain kätte, mida tahtsin (1) Välismaa Soome-Vene topeltkodakondsusega ajateenija: kriisiolukorras kaitsen Soomet Välismaa lühiuudised 3.02.2017 Rindel käinud klassivennad: Ukrainas imet ei sünni Lahingud Ukrainas ei vaibu Tšetšeeni põgenikud ummistavad Euroopa piiripunkti Soome näeb topeltkondakondsetes julgeolekuriski (2) Arvamus Marti Aavik: olgu või Trump, USA kellavärk töötab (16) Heiki Luts: Narva kant pole mingi pommiauk (1) Leo Kaagjärv: kuidas hääldada eesti keeles nime Trump (2) Risto Berendson: «tintla» kättemaks vol 2 Juhtkiri: Donbassi kuum kartul (31) Postimees 1994. aastal: tervist, härra kindral Ahto Lobjakas: liberalismi ründavad nii massid kui neil ratsutavad populistid (13) Henrik Roonemaa: miks minu taevas on nutvad pilved (2) Lugeja kiri: mida teha roolijoodikutega? Kultuur «November»: vänge, naturalistlik, pöörane, eesti* (3) Ja pärast antropotseeni on äftekas ja siis on äfteka äftekas Kulkal uus kirjandusauhind Sport Niigi õhuke Kalev kaotas veel ühe mängija Spordi lühiuudised IAAFi presidenti süüdistatakse vassimises (1) Spordiraha jagati ümber: kaotajaid pole, mõni võitis ja juurde ei tulnud midagi Kas raha keelt ei vaigista isegi Trumpi määruste karussell? Tarbija Reisi lühid Tartu Aasta noorsootöötaja õpib noortelt iga päev midagi Tselluloositehas Emajõe äärde? Professori kinnitusel haisuprobleeme ei tekiks (2) Guinnessi rekordi meisterdamiseks kulus kolm päeva ja 180 000 patareid Eurorong ja alasti kuningas Üks võimalus: parv asendab Kaarsilda remondi ajal (2) Tark haldusreform tarkust hoidval Tartumaal (1) Kastivabrik tõi noored kodukülla tagasi (1) Aga mis kell see siis on? (1) Mõisavahesse kerkiva tervisekeskuse kohta saab sõna sekka öelda Tartu ja Narva noored vahetavad nädalaks kodud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Leo Kaagjärv: kuidas hääldada eesti keeles nime Trump

2 min lugemist
Donald Trump FOTO: SCANPIX

Raadios ja televisioonis hääldab umbes pool kõnelejaist Ameerika uue presidendi nime võõrapäraselt Tšump. Selles kostab erri ja šaa vahepealne häälik, mis meie häälikusüsteemis puudub ja mille jaoks pole meil ka oma sümbolit. Inimesed arvavad, et nii hääldades näitavad nad oma haritust ja inglise keelega sina peal olemist. Tegelikult paistab sellest välja kultuuritus, ühe häälduspõhimõtte mittetundmine, kirjutab keelehuviline Leo Kaagjärv.

Loodetavasti ei pane tunnustatud keelemees Mati Hint pahaks, et teda alljärgnevalt osundan (see tähendab: tsiteerin). Ta kirjutas 3. veebruaril 1998 Eesti Päevalehes pealkirja all «Njuu Joogist Kälifooniani»:

«Eestis on maad võtnud lame ja maotu keeleline lipitsemine nimede ingliskeelse häälduse ees. Kui seda harrastavad Ameerika Hääle või Vaba Euroopa kiiramerikaniseerunud kaastöötajad, siis sellest saab veel kuidagi aru, aga kui sama leiab raadio- ja televisioonitekstis aset Eestis, siis ei saa seda teisiti nimetada kui inglise keele ees maoli maotamiseks. Või siis poolikuks hariduseks.

Eesti keelel on võõrnimede kirjutamisel ja hääldamisel pikaajalised kultuursed tavad. Peareeglid on lihtsad ja euroopalikud: kirjutame nimed lähtekeele ortograafiat nii täpselt järgides, kui tähestik vähegi võimaldab, ning hääldame nimesid eesti keele intonatsiooni piirides (minu rõhuasetus – LK). Mõlemat reeglit täiendavad head traditsioonid, mida haritud inimesel tuleb lihtsalt tunda.»

Samas küsimuses võeti seisukoht Emakeele Seltsi keeletoimkonna neljal koosolekul aastal 2000. Seda refereeris samal aastal ajakirjas Keel ja Kirjandus (nr 10) Peeter Päll, kelle artikkel on reprodutseeritud ka kogumikus «Kirjakeele teataja II, 1993–2000» lk 122–124. Autor kirjutab (rõhuasetus temalt): «Võõrnimesid tuleb üldreeglina hääldada mõõdukalt originaalilähedaselt, st lähtudes päritolukeele hääldusest, kuid arvestades eesti hääldusalust ja häälikusüsteemi /.../.  Toimkond on seisukohal, et võõrnimede korrektseks hääldamiseks piisab eesti häälikusüsteemi kuuluvatest häälikutest.»

See tähendab, et me ei häälda ingliskeelses nimes t-tähte hõngusega (th) ega r-tähte vaevukuuldavalt, aga ka mitte tugevasti ragistavalt, vaid hääldame uue presidendi nime mõõdukalt nagu omasõna tramp. Osa raadiohääli hääldabki õigesti.   

Kas pidada selle põhimõtte rikkumist lausa keeleveaks, on ehk küsitav, kuid nähtus on igatahes häiriv inimesele, kes püüab arvestada meie kirjakeelt ja ootab sama suhtumist nendelt, kes kõnelevad ametialaselt raadios ja televisioonis.

Eelkirjeldatuga samasugune nähtus – nüüd juba tõepoolest viga – esineb meil muuseas teatavate võõrsõnade häälduses. Võõrsõnad erinevalt tsitaatsõnadest on eesti keele osa, neid kirjutatakse «eesti moodi» häälduspäraselt ja tuleb siis ka täpselt kirjapildi järgi hääldada. Aga kas olete märganud, kui paljud eesti keele kõnelejad hääldavad sõna renessanss asemel renessaans, kus pikk a-häälik kõlab (kergelt) nasaleeritult nagu prantsuse keeles? Ikka see harimatus!

Seotud lood
02.02.2017 04.02.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto