Sisukord
Kirjandus
Postimees
04.02.2017
Eesti Kodanikuks pürgijaid võib oodata kindla sissetuleku nõue (5) Mälumäng Metropoli hotelli tulistaja peidab end politsei eest Horoskoop Palju õnne Dilbert Male Jaapanlane, kes tunneb Jaan Tõnissoni Ninasarvik peab sünnipäeva Arstid teevad ettevalmistusi streigiks Meremuuseum tõmbas kaotsis asjadele kriipsu peale Tosin liikursuurtükki nelja aastaga (29) Majandus Majanduse lühiuudised Kõrgem kütusehind veab üles ka bussipiletite hinnad (1) Välismaa Rumeenlastel korruptsioonist mõõt täis Louvre’i juures ründas mees sõdureid matšeetega Arvamus Peeter Espak: «avatus» ja «sallivus» eestlast ei iseloomusta, oleme umbusklikud patrioodid (5) Postimees 1893. aastal: Soomes 40 kraadi külma Kalev Vilgats: rong sahiseb läbi Pärnu (5) Saksa sotside päästeingel Üllatajast poodnik-pankur Parimaks treenitakse Kratt aitab ikka Juhtkiri: tegijal juhtub – ja kõik? (1) Ene Pajula veste: Mammi meelest oli ERMi hernesupp suurepärane EKI keelekool: Kihnu keele kiituseks Peeter Langovitsi tagasivaade: uued kiirabiautod tulid vastiseseisvunud Eestisse Lõuna-Koreast Kultuur Kärbsed lähivaates Nädala plaat. Tagasi normaalsusesse Keskeakriis koidab Aja auk. Popmuusik Sport Spordi lühiuudised Jacksoni skandaali korduse ja legendide ootuses Tänak ootab adrenaliinilaksu, Latvala hoiatab Ogier' matkimise eest Eestlased Pyeongchangist: mugav, aga idamaise kiiksuga (1) AK Eesti kultuuri täheatlas: manifestide ajastu Punk või äri, äri Keskeakriis koidab Kaasakiskuv jutustus Tallinna vanalinnast Aja auk. Popmuusik Nädala plaat. Tagasi normaalsusesse Hundisilmalt Soome püssi alla – ühe soomepoisi teekond (4) Poiss, kes tantsis hobuste ja päikesega (2) Peeter Langovitsi tagasivaade: uued kiirabiautod tulid vastiseseisvunud Eestisse Lõuna-Koreast Heili Sepp: kaalul on sõnavabadus (9) Risto Berendson: valikud ei ole alati mustvalged (6) Arter Horoskoop Ilona Leib: teretamisest ja teretamata jätmisest (1) Rehepapid novembris Asjad, mida paljud meist enam ei mäleta... (65) Härrasmehe tagasitulek – welcome, chap! (1) Tõnis Niinemets: sisimas meeldib mulle olla sarimõrvar (2) Kui suur on valu hind? (1) Stockholmi sisustusmess pakub ideid ja silmailu Jaapani cool ja Lapi külm Küüslauk. Aga must Mis tegi tegelikult Trumpist presidendi? Tõsielusari! (4) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Eesti kultuuri täheatlas: manifestide ajastu

1 min lugemist
Rein Veidemann FOTO: Mihkel Maripuu

«Aeg on sekka lyvva meil, kes me tarvet tunneme vaimu tribunaali ette tuvva seda aatetust ja korruptsiooni, ja kes me, paratamata kaasan kanden homse päeva ideid, halastust ei tunne hukkuva tänapäeva vastu. / --- / Meid on yhte viind oppositsioon raha vastu, kuhu oleme määrat kõngema. Ei ole meie sihiks yhiselt uusi esteetilisi veendumusi kuulutada! Astugem igayks oma ette oman vaimlisen loomingun, kuid löögem yhenkoon yhise vaenlase pihta! Relvaga, mida igayks paremini valitseb: kas sõnapiitsaga, sõna-ahinguga või sõna-tapperiga! Tarapita!»

20. sajandi kahel esimesel kümnendil, mille sisse mahuvad kaks Vene revolutsiooni, reaktsiooniaastad, I maailmasõda ning uute rahvusriikide, sh Eesti Vabariigi sünd, ilmus mitmeid kultuuriideoloogilisi ja -poliitilisi manifeste. Need olid seotud uue loovpõlvkonna esileastumise ja enesekehtestamisega, milleks parim viis oli rühmituda, asutada oma väljaanne, tänapäeva mõistes platvorm, ning loota, et kuulutatav tõde ja sellest kantud looming omandab üldkehtivuse, kuulutajad ise aga pääsevad mitte ainult parnassile, kus on alati kitsas, vaid ka kirjandus- ja kultuurilukku või koguni laiemalt ajalukku. Teisisõnu, süttivad tähed jäävad sirama ka kujuteldavas tulevikus. Keele- ja kirjandusteadlane Tiit Hennoste on oma raamatus «Eesti kirjanduse avangard 20. sajandi algul. Hüpped modernismi poole I» (2006) käsitlenud põhjalikult toonast manifestidest küllastatud ajajärku, alates Noor-Eestist (1905) ja lõpetades kogumikuga «Tulirynd. I» 1927.

Siin toodud katkend ühiskondlik-kultuurilise võitluse tippu tähistava, Tarapita-nimelise kirjanike ühenduse (J. Semper, A. Adson, A. Alle, J. Barbarus, A. Kivikas, J. Kärner, G. Suits, A. Tassa, F. Tuglas, M. Under) kultuuripoliitilise ajakirja 1921. aasta septembris ilmunud esimesest numbrist on ilmekas näide kirjanduse, laiemalt võttes sõnakunsti ja vaimuloomingu käsitamisest tegelikkuse muutja või vähemalt mõjutajana. Kujundlikult öeldes: ilu mitte ainult ei päästa maailma, see ka loob maailma. 

Seotud lood
03.02.2017 06.02.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto