Härrasmehe tagasitulek – welcome, chap!

Moeikoon ja blogija Kish näeb Londoni moenädalal välja, nagu tuleks ta otse mõnest vanast filmist. Foto: SCANPIX

Meile meeldib vabadus ja võrdsus. Meile meeldib, et naised saavad valida ja pükse kanda ning mehed lapsepuhkusele jääda. Igal mündil on aga kaks külge, ehkki mõnikord soovime vaid ühte neist. Koos üldise sugudevaheliste erinevuste kadumisega kipuvad hääbuma ka omadused ja väärtused, mida ühe või teise soo puhul eriti hindame. Kuhu küll kadusid härrasmehed, kes daami sisenedes krapsti püsti kargasid, möödujaile kaabut kergitasid ning kes poleks ealeski nõrgema vastu kätt tõstnud? On nad lootusetult vanadesse filmidesse ja raamatutesse kadunud?

Härrasmehed pole ilmast otsa saanud! Nüüdisaegset härrat, kelle eesmärk on tuua ajaloolised väärtused tänapäeva, on sageli kombeks nimetada ingliskeelse sõnaga chap. Oscar Wilde, kes ise oli kindlasti chap, on öelnud: «Ainult pealiskaudsed inimesed ei hinda teisi välimuse järgi.» Chap ei ole pealiskaudne, ning õige chap’i tunneb esmalt ära riietusest.

Peas on tal kaabu, sest muidu poleks ju midagi tervituseks kergitada, ning see on chap’ile sama iseloomulik nagu hipsterile habe. Käes võib chap kanda vihmavarju ning vestitaskus uuri. Vihmavari on ühtlasi võitlusvahend, millega päästa daame kaabakate käest. Need elemendid võivad varieeruda, ent meenutavad alati mõnd tuntud Briti telesarja, mille tegevus võib toimuda kuninganna Victoria ajast kuni teise ilmasõja lõpuni.