Sisukord
Arvamus
Postimees
03.02.2017
Eesti Horoskoop Dilbert Male Eesti lühiuudised Tagakülg Tartus püstitati Guinnessi rekord Nupud Eesti uudiste küljele Hundid pistsid Viljandimaal nahka taksikoera Üht Pirita korterit külastasid regulaarselt maod Hiiumaale tuleb Eesti suurim päikeseelektrijaam (11) RMK nõuab jahimeestelt põdrakahjustuste eest kahjutasu Politsei otsib jõhkrates röövides kahtlustatava mehe ohvreid Rakveres süütasid mänginud lapsed voodi Riik maksab piirimaa eest turuhinnast üle saja korra rohkem Palju õnne Arveteklaarimine lõppes lasuga Rotermanni kvartalis Majandus Rootsi kinnisvarakontsern müüb Tallinna postimaja (11) Kõik kolivad Facebooki Investor Mari: sain kätte, mida tahtsin (1) Välismaa Soome-Vene topeltkodakondsusega ajateenija: kriisiolukorras kaitsen Soomet Välismaa lühiuudised 3.02.2017 Rindel käinud klassivennad: Ukrainas imet ei sünni Lahingud Ukrainas ei vaibu Tšetšeeni põgenikud ummistavad Euroopa piiripunkti Soome näeb topeltkondakondsetes julgeolekuriski (2) Arvamus Marti Aavik: olgu või Trump, USA kellavärk töötab (16) Heiki Luts: Narva kant pole mingi pommiauk (1) Leo Kaagjärv: kuidas hääldada eesti keeles nime Trump (2) Risto Berendson: «tintla» kättemaks vol 2 Juhtkiri: Donbassi kuum kartul (31) Postimees 1994. aastal: tervist, härra kindral Ahto Lobjakas: liberalismi ründavad nii massid kui neil ratsutavad populistid (13) Henrik Roonemaa: miks minu taevas on nutvad pilved (2) Lugeja kiri: mida teha roolijoodikutega? Kultuur «November»: vänge, naturalistlik, pöörane, eesti* (3) Ja pärast antropotseeni on äftekas ja siis on äfteka äftekas Kulkal uus kirjandusauhind Sport Niigi õhuke Kalev kaotas veel ühe mängija Spordi lühiuudised IAAFi presidenti süüdistatakse vassimises (1) Spordiraha jagati ümber: kaotajaid pole, mõni võitis ja juurde ei tulnud midagi Kas raha keelt ei vaigista isegi Trumpi määruste karussell? Tarbija Reisi lühid Tartu Aasta noorsootöötaja õpib noortelt iga päev midagi Tselluloositehas Emajõe äärde? Professori kinnitusel haisuprobleeme ei tekiks (2) Guinnessi rekordi meisterdamiseks kulus kolm päeva ja 180 000 patareid Eurorong ja alasti kuningas Üks võimalus: parv asendab Kaarsilda remondi ajal (2) Tark haldusreform tarkust hoidval Tartumaal (1) Kastivabrik tõi noored kodukülla tagasi (1) Aga mis kell see siis on? (1) Mõisavahesse kerkiva tervisekeskuse kohta saab sõna sekka öelda Tartu ja Narva noored vahetavad nädalaks kodud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Lugeja kiri: mida teha roolijoodikutega?

2 min lugemist
Roolijoodik keeras auto üle katuse FOTO: Dmitri Kotjuh /Järva Teataja

Justiitsministeerium soovib roolijoodikute kriminaalkorras mõistetavaid karistusi karmistada ainult reaalse vangistusega, kuid see tähtaeg ei pea olema mitte vähem kui viis päeva. Töötades veel kohtunikuna, oli vahel tunne, et teatud kuritegude lahendamisel pole kohtunikuametit vaja. Enamik teise astme kuritegusid, sh roolijoodikute kriminaalasjad, laekusid kohtusse kokkuleppe- või lühimenetluses.

Vahel polnud kohtunik kokkuleppel saavutatud karistusmääraga nõus ja saatis toimiku prokuratuuri uue kokkuleppe saavutamiseks. Tagajärjeks võis olla, et kriminaalasi tagastati kohtusse hoopis lühimenetluse vormis ja mõistetav karistus osutus leebemaks, kui oli eelnevalt kokkuleppes kavandatud. Ega toimikutes peale nõutavate dokumentide muud ei olnud, kohtunikul polnud võimalik kindlaks teha kuriteo toimepanemise soodustavaid tehiolusid. Kohtusaalis ei saanud midagi täiendavat välja selgitada, sest kriminaalasja lühimenetluse arutamisel ei olnud süüdistatav kohustatud ütlusi andma, s.o menetlemine toimus kogutud materjalide alusel. Oli mõte, et politseiuurijad koguvad tõendid ja prokurör nimetab sanktsiooni ja ongi kogu lugu.

Praegu riigikogus esimesel lugemisel olnud kriminaalses joobes roolis tabatud isikute karistuse muudatused annaksid kinnitust minu tookordsetele mõtetele. Kas justiitsministeeriumi ettepanek lahendab probleemi? Minu arvates mitte.

Ma olen töötanud üle 20 aasta miilitsas. 1980. aastate algul määrati mind tööle Tallinnas tollase Kalinini rajooni miilitsaosakonna ülema asetäitjaks. Uuel ametikohal töötamise ajal hämmastas mind suur perekonnatülide hulk. Igal ööpäeval saime keskmiselt kümme teadet.

Skandaalitsejate toimetamine kainestusmajja ei toonud kaasa mingeid positiivseid lahendusi. Pärast kainenemist võis nii mõnigi pereliige sattuda suuremasse ohtu. Läbiviidud analüüs andis mõtted selle probleemi lahendamiseks.

Kahe aasta jooksul saadeti kohtuotsuste ja meditsiiniliste dokumentide alusel tähtajaga üks kuni kaks aastat alkoholivastasele sundravile 264 kõige skandaalsemat alkohoolikut. Tulemuseks oli see, et peretülide arv langes minimaalseks.

Tol ajal viidi iga olmekuriteo toimepanemisel läbi ametkondlik juurdlus, mille käigus püüti välja selgitada kuriteo toimepanemise soodusasjaolud ja meetmed tulevikus selliste kuritegude ärahoidmiseks.

Hiljem töötasin siseministeeriumis ja mulle allusid vabariigis töötavad piirkonnainspektorid. Neil oli kohustus arvele võtta kõik huvipakkuvad isikud, eesmärgiga ennetada uusi õigusrikkumisi, profülaktiliste vestluste läbiviimiseks nii pereliikmete kui ka sõpradega, külastada nende elukohti. See töö ei olnud formaalne.

Käesoleval ajal ma politseitööga kokku ei puutu, kuid meedia vahendusel olen aru saanud, et avaliku korra eest vastutavad politseijõud on suunatud peamiselt liiklusalasele tööle ohjeldamaks liiklusalast olukorda ja välja selgitada alkoholijoobes juhte. Viimaseid on hirmuäratavalt palju. Turvalisuse tagamisel on see tänuväärne töö ja keegi ei ole suuteline kindlaks tegema ärahoitud liiklusõnnetuste arvu. See töö on vajalik, kuid siiski vaid tagajärgede likvideerimine.

Kui süüdlane tasub üldmenetluses mõistetud rahatrahvi, siis sellega kõik lõpeb, kui ei, siis kohtutäitur pommitab teda oma dokumentidega. Kui kohtutäitur ka ei suuda mõistetud rahatrahvi välja nõuda, tekib isikul karistamatuse tunne. Roolijoodikute ohjeldamiseks ja avaliku korra paremustamiseks peaksid liikluspolitsei arvutites olevad andmed laekuma konstaablitele, kes peaksid järjekindlalt külastama arvel olevate isikute elukohti ja läbi viima profülaktilisi vestlusi hoidmaks ära uusi väär- või kuritegusid.

Väärteoprotokollis oleva info «otsus kättesaadav x päeval ja y kuul» asemel võiks edastada info otsuse tegemise ajast. Isiku kohaleilmumisel saaks kohtuväline menetleja enne karistuse mõistmist patustajaga vestelda ja seejärel saab mõista ka objektiivsema karistuse. Selles ei ole midagi uut. Selline menetlemine toimis 1990. aastate algul, mil olin Lääne-Viru maakonna politseiprefekt.

Valeri Lõõnik

pensionär, endine kohtunik

Seotud lood
02.02.2017 04.02.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto