Kodanikuks pürgijaid võib oodata kindla sissetuleku nõue

Kodakondsustseremoonia. FOTO: PPA

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) viis möödunud aastal läbi kodakondsuse ja elamislubade andmise auditi, mille tulemusel leiti, et Eesti kodakondsuse taotlejatele tuleks paika panna ka sissetuleku miinimumnõue.

Praegu ütleb kodakondsuse seadus, et Eesti kodanikuks pürgijal peab olema legaalne püsiv sissetulek. Selle all peetakse silmas näiteks töötasu, äritulu, pensioni, stipendiumi, elatist või toetusi. «Sissetuleku olemasolu kontrollib PPA maksu- ja tolliameti andmekogust,» selgitas PPA migratsioonibüroo juht Maige Lepp. «Kui seda pole võimalik riiklikest andmekogudest kontrollida, tuleb esitada dokument, mis tõendab sissetuleku olemasolu, näiteks pangakonto väljavõte, tõend stipendiumi või mõne toetuse määramise kohta.» Ta lisas, et kui kodakondsust saada soovival inimesel pole teenistust, jäetakse tema taotlus läbi vaatamata.

Kui suur peab sissetulek kodakondsuse saamiseks olema, pole täpselt öeldud. PPA-le on esitatud ka mõneks kuuks sõlmitud töölepinguid ja seni on seda aktsepteeritud.

Samas on siseministri määrusega kehtestatud näiteks elamisloa saamiseks vajalik sissetuleku miinimummäär. Teenistus peab olema piisav, et inimene saaks nii ennast kui ka oma pereliikmeid Eestis üleval pidada.

Nõutud sissetulek erineb elamisloa aluse järgi. Teatud puhkudel peab see ületama toimetulekupiiri, mis on Eestis tänavu 130 eurot kuus. Õppimiseks antava elamisloa puhul on vaja vähemalt kahekordset toimetulekupiiri ehk 260 eurot kuus.

PPA on koostanud ametnikele juhendi, mis ütleb, mida loetakse sissetulekuks ning mis dokumentidega võib seda tõendada. Samas on märgitud, et kodakondsuse puhul ei ole sissetuleku suurus oluline.

«Kui kodakondsuse taotlemist reguleerivates õigusaktides on sissetulekut puudutavad tingimused konkreetsemalt paika pandud, teeb see taotlemise arusaadavamaks ja selgemaks,» ütles Lepp.

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) nõustaja Ion Braga ütles, et praegu ei ole sissetuleku suurus oluline, mistõttu ei ole see pöördujatel ka teemaks olnud. «Olulised on ikka eksamid,» selgitas Braga. Ta lisas, et kodakondsuse taotlemisel pole sissetulek seni kellelgi  takistuseks olnud. Elamisloa taotlemisel aga küll.

Siseministeerium, kes peaks sissetuleku alampiiri kehtestama, teatas, et ei ole PPA ettepanekut veel analüüsida jõudnud.

Mullu sai Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras 1767 inimest. 2015. ja 2014. aastal olid need arvud 898 ja 1615.

FAKTIKAST

Kes saab kodanikuks?

Välismaalane, kes soovib saada Eesti kodakondsust, peab

 1) olema vähemalt 15-aastane;

 2) omama pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust;

 21) olema elanud enne Eesti kodakondsuse taotluse esitamise päeva Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel vähemalt kaheksa aastat, neist viis püsivalt;

23) omama registreeritud elukohta Eestis;

 3) oskama eesti keelt vastavalt seaduses sätestatud nõuetele;

 4) tundma Eesti Vabariigi põhiseadust ja kodakondsuse seadust;

 5) omama legaalset püsivat sissetulekut;

 6) olema lojaalne Eesti riigile;

 7) andma vande: «Taotledes Eesti kodakondsust, tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale.».

Allikas: kodakondsuse seadus

03.02.2017 06.02.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto