Sisukord
Arvamus
Postimees
03.02.2017
Eesti Horoskoop Dilbert Male Eesti lühiuudised Tagakülg Tartus püstitati Guinnessi rekord Nupud Eesti uudiste küljele Hundid pistsid Viljandimaal nahka taksikoera Üht Pirita korterit külastasid regulaarselt maod Hiiumaale tuleb Eesti suurim päikeseelektrijaam (11) RMK nõuab jahimeestelt põdrakahjustuste eest kahjutasu Politsei otsib jõhkrates röövides kahtlustatava mehe ohvreid Rakveres süütasid mänginud lapsed voodi Riik maksab piirimaa eest turuhinnast üle saja korra rohkem Palju õnne Arveteklaarimine lõppes lasuga Rotermanni kvartalis Majandus Rootsi kinnisvarakontsern müüb Tallinna postimaja (11) Kõik kolivad Facebooki Investor Mari: sain kätte, mida tahtsin (1) Välismaa Soome-Vene topeltkodakondsusega ajateenija: kriisiolukorras kaitsen Soomet Välismaa lühiuudised 3.02.2017 Rindel käinud klassivennad: Ukrainas imet ei sünni Lahingud Ukrainas ei vaibu Tšetšeeni põgenikud ummistavad Euroopa piiripunkti Soome näeb topeltkondakondsetes julgeolekuriski (2) Arvamus Marti Aavik: olgu või Trump, USA kellavärk töötab (16) Heiki Luts: Narva kant pole mingi pommiauk (1) Leo Kaagjärv: kuidas hääldada eesti keeles nime Trump (2) Risto Berendson: «tintla» kättemaks vol 2 Juhtkiri: Donbassi kuum kartul (31) Postimees 1994. aastal: tervist, härra kindral Ahto Lobjakas: liberalismi ründavad nii massid kui neil ratsutavad populistid (13) Henrik Roonemaa: miks minu taevas on nutvad pilved (2) Lugeja kiri: mida teha roolijoodikutega? Kultuur «November»: vänge, naturalistlik, pöörane, eesti* (3) Ja pärast antropotseeni on äftekas ja siis on äfteka äftekas Kulkal uus kirjandusauhind Sport Niigi õhuke Kalev kaotas veel ühe mängija Spordi lühiuudised IAAFi presidenti süüdistatakse vassimises (1) Spordiraha jagati ümber: kaotajaid pole, mõni võitis ja juurde ei tulnud midagi Kas raha keelt ei vaigista isegi Trumpi määruste karussell? Tarbija Reisi lühid Tartu Aasta noorsootöötaja õpib noortelt iga päev midagi Tselluloositehas Emajõe äärde? Professori kinnitusel haisuprobleeme ei tekiks (2) Guinnessi rekordi meisterdamiseks kulus kolm päeva ja 180 000 patareid Eurorong ja alasti kuningas Üks võimalus: parv asendab Kaarsilda remondi ajal (2) Tark haldusreform tarkust hoidval Tartumaal (1) Kastivabrik tõi noored kodukülla tagasi (1) Aga mis kell see siis on? (1) Mõisavahesse kerkiva tervisekeskuse kohta saab sõna sekka öelda Tartu ja Narva noored vahetavad nädalaks kodud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Donbassi kuum kartul

2 min lugemist
Ukraina armee tankid Avdiievkas. FOTO: Jevgeni Maloletka/AP/Scanpix

Konflikt Ida-Ukrainas pole eelmisel aastal maailma suures meedias enam palju tähelepanu pälvinud, ehkki sõda on rohkem või vähem intensiivselt jätkunud ka pärast teise Minski kokkuleppe allkirjastamist veebruaris 2015. See pidanuks tooma Donbassi relvarahu, ent hukkunud on tuhandeid. Viimastel päevadel on ägenenud võitlus Avdijivka linna juures ning tekkinud uus humanitaarkatastroof: 20-kraadises pakases on linnas, mida enne sõda võis elanike arvult võrrelda Pärnu või Kohtla-Järvega, sooja, vee ja elektrita jäänud rohkem kui 17 000 inimest, kellest umbes 2000 on lapsed. Praegu on peamine neid inimesi aidata.

Ameerika Ühendriikide missioon OSCE juures on Avdijivkas toimuva eest vastutavaks nimetanud Venemaad, mis on senise Ukraina sõja käigus märgilise tähendusega. Seni on lääne liidrid paljuski üritanud mööda vaadata ebameeldivast faktist, et Venemaa rahalise ja sõjalise toetuseta lakkaksid «separatistide vabariigid» mõne nädala jooksul eksisteerimast. Nii on kahe aasta jooksul Ukrainas kujunenud kummaline olukord, kus Venemaa on korraga agressor ning lepitaja.

Ukrainas toimuvat pole võimalik teisiti tõlgendada kui Venemaa agressiooni, sest ilma Venemaata poleks Ida-Ukrainas Grade ega tanke, millest Vene riigimeedias rahumeelseteks tituleeritud separatistid Ukraina sõjaväelaste ja asulate pihta tulistavad. Vastupidi Vene presidendi Vladimir Putini väidetule on igale terve mõistusega inimesele selge, et neid kaupu poest ega turult ei soetata.

Donbassi küsimuse saab lahendada vaid Venemaa ja Ukraina kokkulepe, kuid peamine takistus on see, et õigupoolest ei soovi kumbki endale seda piirkonda ega selle kolossaalseid probleeme. Ukrainal poleks ei vahendeid ega tahtmist selle nüüdseks närbunud nõukogude rasketööstuskeskuse ja suures osas lumpenistuva elanikkonna integreerimiseks ja Kiiev teab suurepäraselt, et Donbass on praegu Venemaale probleem. Muuhulgas on sellega seotud sanktsioonid rahvusvahelisel areenil.

Venemaale omakorda oleks pigem kasulik, kui tema kontrollitud Luganski ja Donetski oblasti osad läheksid ühes oma probleemidega uuesti Ukrainale. See võimaldaks vabaneda ka rahvusvahelistest sanktsioonidest, millest enamik on kehtestatud Venemaa Ida-Ukraina agressiooni, mitte Krimmi annekteerimise eest.

Kuid see protsess on keeruline (Venemaale tähendaks see muuhulgas, et tuleks tegeleda Ukraina vastu sõdinute ja nende pereliikmete, s.o eri hinnangutel kuni 600 000 inimese probleemide ja ümberasumisega Venemaale). Valesti läbiviiduna võib see tähendada lööki Venemaa presidendi macho-mehe kuvandile ning sellest pole vaatamata vastupidisele retoorikale tegelikult huvitatud ka Kiiev. Nii ei soovi Minski leppeid eriti täita ei Ukraina ega Venemaa.

Seotud lood
02.02.2017 04.02.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto