Kalev Vilgats: rong sahiseb läbi Pärnu

Ajal, mil avaliku elu tegelased veel kõigest väest püüdsid painutada Rail Balticut kulgema läbi Tartu, toimusid Pärnumaal jaanuari viimasel täisnädalal raudteetrassi avaliku väljapaneku järgsed arutelud. Asjaosalised olid kokku pannud nii arvuka rakkerühma, et ajuti kippus jääma mulje, et rahva-, seltsi- või vallamajas on koosolekul kaks spetsialisti ühe kohaliku kohta.

Joon Rail Balticu aruteludele Pärnumaal tõmmati alla mõni päev enne peaminister Jüri Ratase allkirja Rail Balticu rajamise leppele. Sisuliselt toodi rahva ette kogu töö käik, mis raudtee rajamist puudutab, ja Saugas, Suigus, Toris, Kaismal, Surjus, Paikusel ja Häädemeestel võis küsida kõike.

Istusin ise viimasel arutelul Pärnu maavalitsuse saalis, kuulasin tehtust kokkuvõtet ja inimeste küsimusi. Üht peab kindlasti ütlema: rumalaid või provokatsioonilisi küsimusi ei esitatud. Küsijad olid teema endale selgeks teinud ja ega vastajadki keerutanud.

Pärnumaa puhul jäi küll mulje, et tööd raudteetrassi paikapanemisel on tehtud hoolikalt ja südametunnistusega. Inimeste ettepanekuid ja mõtteid kaaluti põhjalikult, seega kaasamisega ilmselt probleemi ei olnud. Võimalik, et Pärnumaa elanikud on uuele raudteele vastuvõtlikumadki, sest veel on küllalt inimesi, kes mäletavad, kuidas rongiga sai Pärnust Riiga.

Arutelule joone alla tõmbamise päevale sattusid nii meeleavaldus Tallinnas kui peaministrile volituste andmine allkirjastada Rail Balticu rajamise lepe. Samal päeval ilmus Postimehes avaliku elu tegelaste pöördumine, milles nõuti raudtee rajamise peatamist.

Kiuslikult tekib küsimus, et kus olid need ja muud protesteerijad siis, kui aastate eest raudtee ehitamisest alles räägiti. Või on ikkagi nii, et kui Tartu kaudu ei saa, siis jonni pärast ärgu tulgu seda raudteed üldse?

Raudtee rajamise leppe lukku löömisega peaksid olema lõppenud vaidlused selle kulgemise üle. Eestis kulgeb Rail Baltic läbi Pärnu, jauraku Tartu palju tahab.

Ma ei ole siiski nii naiivne, et arvata Rail Balticu projekti olevat ideaalse, aga kujuneks loll mulje, kui see peaks ripakile jääma. Kindlasti on projekti võimalik töö käigus nii-öelda tuunida. Eestis on varemgi ehitatud raudteid ja läinud sajandi kogemus näitas, et riigikorrast olenemata oleme üsnagi rongiinimesed.

Peaminister väljendas muret, kas Euroopa Komisjon peab rahastamise lubadust ja kui Brüssel peaks taganema, mida siis teha. Ometi on Brüssel ise olnud üheks veduriks projekti ees lülitada Balti riigid ja Poola Euroopa raudteedevõrku. Mõistagi vajame edaspidigi toetust raudteeasja ajamisel. Sestap on julgustav Euroopa ülemkogu eesistuja Donald Tuski sõnum, et poolakana mõistab ta isegi paremini, kui tähtis on see projekt.

Autor on Postimees Grupi ajalehe Pärnu Postimees arvamustoimetaja.