Sisukord
Arvamus
Tänane leht
06.02.2017
Eesti Mälumäng Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Aasta noorteadlane: ükski teine biopank maailmas ole nii ambitsioonikate sihtidega kui Eesti Geenivaramu Paraadil näeb rasket soomustehnikat Nagu orjaajal: töölised käisid haiglajuhi kodus töid tegemas (23) Juhivahetusega kasvas Reformierakonna toetus Urmas Sule: olen küsinud heade tuttavate nõu ja abi (1) Eestlased on endale kehtestanud tuhandeid hasartmängukeelde Eesti lühiuudised 6.02 Vargus mätsiti kinni ja töötajad kaevandasid bitcoin’e (3) Esikülg 6.02 Majandus Majanduse lühiuudised1 Kirg ja visa töö viisid eestlanna mõjukasse Forbesi edetabelisse (11) Majanduse lühiuudised2 Trump kisub riigid valuutasõtta (4) Välismaa Kuidas Tšetšeenia pealinn lõplikult «vabastati» Kohus vaeb Trumpi reisikeeldu Ukraina armee raske muutumine Välismaa lühiuudised 6.02.2017 Ukraina armee tungib Donbassis meetri kaupa edasi (15) Arvamus Paloma Krõõt Tupay: minu pisike sõber Joanna Taavi Minnik: levib peaaju-Trump (15) Postimees 1999. aastal: Aafrika laevajänesed ootavad Tallinna reidil Margit Sutrop: millist ülikooli me tahame? (5) Mart Rannut: kelle poolt on hallipassimehed? (4) Juhtkiri: Eestil on palju sõpru (2) Raino Paron: üheksa korda mõõda, siis kehtesta (1) Sport Spordi lühiuudised Punktikohale jõudnud Nurmsalu: olen veel liiga nõrk, et suuri tulemusi teha Olulise võidu saanud Kalev/Cramo unistus elab Eesti kaotas Davis Cupil Lõuna-Aafrika Vabariigile Rekordeid ületanud Rosenberg motiveerib end kindlate sihtidega Ekstreemsportlase elu: peaasi, et lõbus oleks Tarbija Tarbija lühiuudised Piimatoodete hind näitab tõusutrendi Kott sõnnikut ja hambaproteesid: mis saab kaotatud asjadest? Tartu Nutiskeptikuna tuntud vallajuht sõidab Amsterdami IT-messile (1) Kolkja kelgusõit süstis vastlatunnet Sajad maratoonarid valasid saunades higi Tartu alustab Balti liigat kahe kodumänguga Kogukondade raadio sai täna kolmeseks Ema viib äkitselt surnud poja laulud kuulajate ette Meelelahutus Koomiks Sudoku

Raino Paron: üheksa korda mõõda, siis kehtesta

3 min lugemist
Ellex Raidla advokaadibüroo panganduse, finantseerimise ja konkurentsiõiguse valdkonna juhi Raino Paroni sõnul on lisatagatise nõue õigustühine. FOTO: Raidla Ellex

Pangamaksu teema arutelusse tuleks kaasata finantssektori esindajad, kirjutab finantsõigusele spetsialiseerunud advokaat Raino Paron.

Ei ole saladus, et Balti riikide vahel valitseb armutu konkurents, kes suudab meelitada looma oma riiki enim tarku ja hästi tasustatud töökohti. Samal alal võisteldakse ka finantssektoris ja panganduses. Võistluse võitjale on auhinnaks maksutulu ja kõrgelt tasustatud töökohad.

Kui üldiselt on Balti riikide maavõistluses viimastel aastatel silma paistnud Leedu, siis finantssektoris on tänu kompetentsele ja turuosalistega avatult suhtlevale finantsinspektsioonile liider olnud Eesti. Sellele on kaasa aidanud Leedu finantsjärelevalve teatav kõrkus turuosalistega suhtlemisel ja Läti halb reputatsioon võitluses rahapesuga.

Eesti positsiooni kõigutas mitme aasta vältel asjaolu, et Eesti kaalus ainsa põhjamaana finantsteenuste maksu (FTT) kehtestamist. Kui rahandusminister Sven Sester 2015. aasta lõpus kinnitas, et seda maksu Eestis ei tule, mõjus see meie finantssektori mainele väga positiivselt.

Eesti atraktiivsust finantssektori ettevõtetele kinnitas Nordea ja DNB baasil loodava uue panga otsus tuua oma peakontor Eestisse. Kui uue panga peakontor tõesti Eestisse tuleb, tähendab see perspektiivis Eesti riigi eelarvele olulist panust maksude näol.

Peale riigieelarvesse makstavate maksude oleks uuel pangal ka kaudsed positiivsed mõjud – panga peakontor loob alati proportsionaalselt palju rohkem kõrgepalgalisi töökohti, kui seda teeks pelgalt filiaal (mis tuleb plaani kohaselt Lätti ja Leetu), seda nii pangas kui selle poolt sisse ostetavate teenustena. Panga peakontor ostab tervele kontsernile sisse teenuseid, mida on efektiivsem osta kui ise arendada ja töös hoida. Eestile tähendaks see tööhõive parandamist, täiendavate – ja mis oluline – kõrgepalgaliste töökohtade loomist ja olemasolevate säilitamist.

Lisaks annaks see hoogu pangandusega otseselt ja kaudselt seotud sektorite – finantstehnoloogia, väärtpaberiturud, investeerimis- ja muud finantsteenused, riist- ja tarkvara arendus, müük ja hooldus jms – arengule. Riigile tähendaks see suuremat maksutulu.

Tundub nagu aabitsatõde? Aga see võib olla liiga ilus, et tõeks saada. Nagu spordis, kus kindlana tunduv võit vahel käest libiseb.

Uus valitsuskoalitsioon on väljendanud kavatsust kehtestada pankadele maks – valijatele antud lubaduste täitmisest tekiks eelarves muidu lähiaastatel puudujääk, mille jaoks tuleb raha leida. Teisisõnu, toob Eesti (finantssektori) pikaajalise arengu ohvriks lühiajalistele eesmärkidele.

On loomulik, et maksustamise põhimõtteid ja maksuseadusi aeg-ajalt üle vaadatakse. Ehkki uue koalitsiooni eesmärgid, mis nõuavad ka maksuseaduste muutmist, on õilsad, tuleks vahendeid nende täitmiseks valida hoolikalt ja nii, et need ei kahjustaks perspektiivis ei Eesti maksubaasi ega riigi investeerimiskeskkonna mainet. Peaksime vaatama, et ei sae kütteks seda oksa, millel istume.

Eelmisel nädalal viitas Erkki Raasuke, et pankade varade või kapitalilt arvestatava maksu kehtestamine toob kaasa Nordea/DNB baasil loodava panga peakorteri kolimise Lätti või Leetu. See ei pruugi olla kõik. Euroopa Liidu õigusruumis on pankade peakontori asukoha muutmine ja teises riigis filiaali avamine üsna lihtne. Seetõttu võivad lühiajalise kasu nimel läbimõtlematult tehtavad maksumuudatused tuua kaasa nii Eesti maksubaasi kui ettevõtluskeskkonna jaoks negatiivseid muudatusi ka teiste pankade tegevuses Eestis. On ju efektiivsus, kulude juhtimine ja tulu teenimine ettevõtluse aluspõhimõtted.

Eesti finantssektor on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud, turule on tulnud või uue omaniku saanud mitu panka, tekkinud on palju uusi teenusepakkujaid ja uudseid teenuseid ning lahendusi, millel on potentsiaali läbi lüüa ka rahvusvaheliselt. Pelgalt FinanceEstonia liikmed on viimastel aastatel loonud üle 500 töökoha. On viidatud, et Eesti suurima panga Swedbankiga seotud töökohtade arv on ca 3000. Oluline osa nende arvude juures on olnud heal regulatiivkeskkonnal, sealhulgas nii regionaalselt kui rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisel maksusüsteemil. Selle keskkonna ja koos sellega Eesti reputatsiooni lõhkumine läbimõtlematul, vaid lühiajalist kasu teenival eesmärgil ei tooks kahju mitte ainult meie finantssektorile, vaid ettevõtluskeskkonnale tervikuna.

Rahandusministeeriumil ja vabariigi valitsusel tasuks siin lähtuda vanarahva tarkusest ning enne ettevõtluspõllult maksutulu lõikamist oma otsust üheksa korda kaaluda ning tagada, et seeme, mis võimaldaks maksu koguda tulevikuski, jääks salve ka järgmiste aastate vajadusi silmas pidades.

Finantssektori ettevõtjad on valmis rahandusministeeriumile partneriks olema ja arutama, kas ja millised maksumuudatused teeniksid kõige paremini Eesti huve nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis.

Seotud lood
04.02.2017 07.02.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto