Urmas Sule: olen küsinud heade tuttavate nõu ja abi

Urmas Sule FOTO: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Pärnu haigla juhatuse esimees Urmas Sule ütles Postimehele, et on küsinud aastate jooksul headelt tuttavatelt nõu ja abi mõne elektriküsimuse või küttesüsteemi tõrgete puhul, aga see pole olnud abistajale töökohustus ega Sule antud korraldus. 

- Kas Pärnu haigla töötajad on käinud tööajast teie eramus töid tegemas? Milliseid töid on Pärnu haigla töötajad teie kodus teinud?

Aastate vältel olen palunud vanade heade tuttavate nõu ja abi mõningate elektriküsimuste või küttesüsteemi tõrgete puhul. Isiklikes küsimustes olen abi saanud enda meelest vanadelt headelt tuttavatelt või sõpradelt, kellega oleme samas asutuses töötanud pikki aastaid.

Kindlasti ei ole see olnud abistaja jaoks tööalane kohustus ega minu antud korraldus. Eeldasin, et selle osutamine ei tule töökohustuste arvelt. Olen ka ise vajadusel sõpradel abiks käinud. Töövaeva olen hüvitanud eraviisiliselt.

- Kas Pärnu haigla arvele on soetatud tooteid ja teenuseid teie isiklikuks otstarbeks? Kuidas olete hiljem nende toodete ja teenuste eest haiglale tasunud? Kas kõik tagasimaksed on tõendatavad? Kas toodete ja teenuste isiklikuks otstarbeks soetamine Pärnu haiglale esitatud arvetega on teie arvates korrektne?

Vastavalt juhatuse liikme lepingule kasutan tööautot, arvutit, telefoni. Pärnu haiglale on väljastatud üks krediitkaart, mis on vormistatud minu nimele. Sellega on tasutud lähetuste ajal hotelliarveid, külaliste võõrustamise puhul õhtusööke ja IT-programme, mille ostmiseks või uuendamiseks on vaja kasutada krediitkaarti.

Soetused ja teenuste tellimused Pärnu haigla jaoks teeb haldusteenistus, minu isiklikuks otstarbeks ei ole haigla vahenditest midagi soetatud. Olen kasutanud koduaia hooldamiseks küll näiteks varem haiglalegi teenust pakkunud haljastaja ning arboristi teenuseid, kuid nende tööde eest, mis on tehtud minu kodus, olen ise tasunud.

Esitan igal aastal majanduslike huvide deklaratsiooni nii Pärnu haigla juhatuse liikme kui ka haigekassa nõukogu liikmena. Nendes deklaratsioonides olen avaldanud kõikvõimalikud majanduslikud suhted ning seotud osapooled.

Kuna küsimustes sisaldub väide, justkui oleksin Pärnu haiglale ostetud tooteid ja teenuseid isiklikul otstarbel kasutanud, siis soovin näha, milliseid kuritarvitusi mulle omistatakse, et õhku ei jääks vastamata süüdistused.

- (Seepeale esitas Postimees lisaküsimuse: näiteks on eelmise aasta mais esitatud Pärnu haiglale arve «Pagaripoisid OÜ – kolmekilone trühvlitort ja suhkrupaber, maksumus koos käibemaksuga 42,40 eurot». Minu andmetel osteti tort teie tütrele, kellel oli reedele järgnenud nädalavahetusel sünnipäev. Kas ja millal tasusite tordi maksumuse Pärnu haiglale?

Sellel ajal tellisin tõesti oma tütrele eespool kirjeldatud sünnipäevatordi haigla kohvikust, mille eest olen ka 13. mail 2016 kohviku kassasse tasunud summa 45 eurot.)

- Kellele ja mis alustel maksab Pärnu haigla aasta lõpus tulemustasu või preemiat? Milline on tulemustasu arvestamise metoodika? Kes saavad tulemustasu või preemiat?

Pärnu haiglas on kehtestatud palgapoliitika ja lisatasude maksmise regulatsioonid. Tulemustasu maksmine toimub vastavalt tulemusplaanide täitmise, struktuuriüksuste juhatajate hindamise ning nendega tulemusvestluste läbiviimise juhendile. Tulemustasu maksmine on juhatuse igakordse otsustuse küsimus ja pole ühest tulemustasu arvestamise metoodikat. Tulemustasu saavad töötajad, kes on edukalt täitnud neile tulemusplaanidega määratud eesmärgid. Juhatuse liikmetele tulemustasu maksmise otsustab nõukogu.

- Kui suur on teie brutokuupalk haiglajuhina? Kas palk kerkis pärast uue ametiaja algust eelmisel aastal? Kui jah, siis milline palk teil varem oli? Kui suur oli teile 2015. aasta  lõpus ja 2016. aasta lõpus makstud tulemustasu või preemia?        

Minu juhatuse liikme lepingu järgne brutokuupalk on 5160 eurot, pärast uue ametiaja algust see muutunud ei ole. (Küsimusele tulemustasu kohta jättis Sule vastamata – N. N.)

- Pärnu haigla analüüsis 2011. aasta jaanuarist 2012. aasta veebruari lõpuni majandusmaterjalide laos liikunud kaupa ja avastas, et toonase majandusjuhataja tegevuse tagajärjel tekkis 36 000 euro suurune laopuudujääk, st polnud tegelikult saadud kaupu, mille eest haigla oli tarnijatele tasunud. Kuidas see puudujääk kaeti? Miks ei pöördunud haigla kuriteoteatega prokuratuuri poole?  

Avastasime tõesti märtsis 2012 majandusmaterjalide laos puudujäägi, mille summa jäi küll alla 28 000 euro. Kahjuks ei suutnud toonane haldusteenistuse juhataja Riho Tipp, kelle vastutusalas oli nii ladu kui ka majandusküsimused, välja selgitada, kui pika aja jooksul puudujääk oli tekkinud. Samuti ei olnud hoolimata pingutustest ja uurimisest võimalik kindlaks teha, kas puudujääk tekkis valearvestustest, hooletusest või kasu saamise eesmärgil.

Haiglale õigusabiteenust osutav advokaadibüroo analüüsis nii majandusjuhataja võimalikku tsiviil- ja kriminaalvastutust kui ka nõude sissenõudmise perspektiivi ja otstarbekust. Tuginedes antud hinnangule, otsustati tunnistada nõue ebatõenäoliseks ning selle hüvitamise perspektiivituse tõttu nõude sissenõudmisega mitte alustada.

- (Lisatud Riho Tipu kommentaar: «Minu vastutusalas olid haldus- ja majandusküsimused. Majanduslao eest vastutas ainuisikuliselt majandusosakonna juhataja, kellega oli sõlmitud ka materiaalse vastutuse leping. Majandusmaterjalide arveid mina ei kinnitanud. Majanduslao kontrolli teostati reeglina üks kord aastas (novembris/detsembris). Inventuuri korraldajaks oli finantsteenistus. Mainitud puudujääk avastati erakorralise inventuuri käigus. Seega sai puudujääk tekkida kahe inventuuri vahelisel ajal, mis oli kolm kuud. Olin seisukohal, et suur puudujääk ei tekkinud ainult hooletusest või valearvestustest. Uurimisorganid oleks tõenäoliselt tõe välja selgitanud, kuid haigla juhtkond ei pidanud seda vajalikuks.»)

- Kas nn bitcoini-uurimise käigus tuvastati nn kaevandamisseadmetega Pärnu haiglale tekitatud elektri- ja infotehnoloogiakulud ja kas need kasseeriti süüdlastelt sisse? Kas haigla pöördus kuriteoteatega prokuratuuri poole?

Märtsis 2016 tuvastati haigla arvutivõrku ühendatud haiglale mittekuuluvad seadmed ja moodustati asjaolude selgitamiseks komisjon, mis viis läbi asja uurimisega seotud toimingud. Kahjude tuvastamisega tegeles ametisse astudes juhatuse liige Jan Põlluste ja seadmete arvatavale omanikule on esitatud ka nõue summas 300 eurot. Võtsime seadmed nõude tasumiseni vastutavale hoiule.

04.02.2017 07.02.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto