Sisukord
Eesti
Postimees
06.02.2017
Eesti Mälumäng Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Aasta noorteadlane: ükski teine biopank maailmas ole nii ambitsioonikate sihtidega kui Eesti Geenivaramu Paraadil näeb rasket soomustehnikat Nagu orjaajal: töölised käisid haiglajuhi kodus töid tegemas (23) Juhivahetusega kasvas Reformierakonna toetus Urmas Sule: olen küsinud heade tuttavate nõu ja abi (1) Eestlased on endale kehtestanud tuhandeid hasartmängukeelde Eesti lühiuudised 6.02 Vargus mätsiti kinni ja töötajad kaevandasid bitcoin’e (3) Esikülg 6.02 Majandus Majanduse lühiuudised1 Kirg ja visa töö viisid eestlanna mõjukasse Forbesi edetabelisse (11) Majanduse lühiuudised2 Trump kisub riigid valuutasõtta (4) Välismaa Kuidas Tšetšeenia pealinn lõplikult «vabastati» Kohus vaeb Trumpi reisikeeldu Ukraina armee raske muutumine Välismaa lühiuudised 6.02.2017 Ukraina armee tungib Donbassis meetri kaupa edasi (15) Arvamus Paloma Krõõt Tupay: minu pisike sõber Joanna Taavi Minnik: levib peaaju-Trump (15) Postimees 1999. aastal: Aafrika laevajänesed ootavad Tallinna reidil Margit Sutrop: millist ülikooli me tahame? (5) Mart Rannut: kelle poolt on hallipassimehed? (4) Juhtkiri: Eestil on palju sõpru (2) Raino Paron: üheksa korda mõõda, siis kehtesta (1) Sport Spordi lühiuudised Punktikohale jõudnud Nurmsalu: olen veel liiga nõrk, et suuri tulemusi teha Olulise võidu saanud Kalev/Cramo unistus elab Eesti kaotas Davis Cupil Lõuna-Aafrika Vabariigile Rekordeid ületanud Rosenberg motiveerib end kindlate sihtidega Ekstreemsportlase elu: peaasi, et lõbus oleks Tarbija Tarbija lühiuudised Piimatoodete hind näitab tõusutrendi Kott sõnnikut ja hambaproteesid: mis saab kaotatud asjadest? Tartu Nutiskeptikuna tuntud vallajuht sõidab Amsterdami IT-messile (1) Kolkja kelgusõit süstis vastlatunnet Sajad maratoonarid valasid saunades higi Tartu alustab Balti liigat kahe kodumänguga Kogukondade raadio sai täna kolmeseks Ema viib äkitselt surnud poja laulud kuulajate ette Meelelahutus Koomiks Sudoku

Vargus mätsiti kinni ja töötajad kaevandasid bitcoin’e

4 min lugemist
Pärnu haigla. FOTO: Mailiis Ollino

Pärnu haigla juhtkond otsustas pärast eri hinnangutel 28 000 – 36 000 euro suuruse varguse avastamist jätta prokuratuuri poole pöördumata, samuti ei jõudnud avalikkuse ette massiivne bitcoin’ide kaevandamine haiglas. 

Haiglate siseelu on ajakirjanikele üldjuhul suletud ja spetsiifiline maailm. Postimehel avanes võimalus kiigata Pärnu haiglasse, eelkõige sellele, mismoodi haiglas on aastate jooksul kulutatud maksumaksja raha, kuidas haigla töötajad käivad juhatuse esimehe kodus erinevaid töid tegemas ning kuidas juhatus mätsib kinni vargused ja muud afäärid.

Kogu see lugu sai alguse mullu septembris täiesti juhuslikult riigihangete registrist leitud infost, mis viitas haigla juhatuse liikmete armastusele luksuslike ametiautode vastu. Pärast artikli ilmumist hakkas toimetusse laekuma aina uut informatsiooni haiglas toimunu kohta. Nii on Postimehes juba ilmunud lood näilise konkursi tulemusena juhatuse liikme ametisse saanud pankroti JOKK-skeemitajast Jan Põllustest. Ent sellega paraku Postimehe valduses olev informatsioon ei piirdunud.

Töö Urmas Sule kodus

Postimehe tundmatuks jääda sooviva allika väitel teadsid paljud haiglatöötajad, mis asi on tähtsuselt objekt number üks. Selleks on haiglajuhi Urmas Sule eramu. «Seal on tehtud aasta ringi vajalikke majapidamistöid,» väitis allikas. Korraldusi Sule eramus tööajast toimetamiseks andis Postimehele teadaolevalt üks haigla töötaja. Lisaloona leiab lugeja helisalvestise väljatrüki, kus haigla elektrik räägib, kuidas ta käis Sule kodus toimetamas.

Allika väitel käisid haigla töömehed Sule kodus asutuse niidukitega muru niitmas: «Päris mitmel aastal, kui tehti aastainventuuri, oli üks niiduk objektil number üks – pandi kirja, et see on olemas, aga tegelikult polnud niiduk haigla territooriumil.»

Sule kodus on käinud töid tegemas ka erinevad firmad, kes olid üksiti haigla partnerid. «Kui haigla enda tehnikaspetsialistide tase paranes, hakkasid kohapeal toimetama ka haigla enda töötajad,» lisas allikas.

Pärnu linnale kuuluvale sihtasutusele tööd tegevate firmade kasutamine samal ajal ka erinevate tööde tegemiseks Urmas Sule kodus võib tekitada korruptsiooniohtliku olukorra. Eestis pole harvad juhud, kui mõne avaliku sektori asutuse juhtivtöötaja on lasknud riigihanke raames kõpitseda ka isiklikku eramut.

Bitcoin’ide skandaal

Pärnu haiglasse laekus mullu kevadel info, et seal tegeldakse massilise virtuaalraha ehk nn bitcoin’ide kaevandamisega. «Väidetavalt oli tegu Pärnu piirkonna suurima bitcoin’i-kaevandusega,» lisas allikas. Selgus, et bitcoin’idega tegeleti haiglas ligi kaks aastat.

Eelmise aasta kevadel leiti haigla tehnilistest ruumidest neli bitcoin’ide kaevandamiseks mõeldud arvutit ja seejärel veel kaks masinat. Bitcoin’e kaevandas lausa kaks meest – informaatikateenistuse töötaja oli püsti pannud kaks ja meditsiinitehnika teenistuse tehnik neli masinat.

Bitcoin’ide kaevandamiseks mõeldud riistvara võtab tavaarvutitega võrreldes tohututes kogustes elektrienergiat, sestap on selle pidamine kodus väga kulukas – nüüd tasus elektriarved Pärnu haigla. Vastavad arvutid on ühtlasi üpris lärmakad, lisaks kaasneb haigla infosüsteemidele täiendav turvarisk. Pole vist vaja lisada, kui palju tundlikke isikuandmeid liigub ühe haigla infosüsteemis.

Hoolimata sellest, et «kaevuritest» töötajaid oli kaks, vallandati allika sõnul neist ainult üks. «Tema ei olnud n-ö oma poiss,» väitis infoandja. «Puutumata jäi infotehnoloogia poole inimene, päeva pealt lasti lahti meditsiinitehnik. Informaatikateenistuse töötajaga räägiti lihtsalt personaalselt.»

Viimane ise kirjutas seletuskirjas, et on raske anda iseendale hinnangut – ta tegi kõike seda enesearendamiseks, et uurida uusimat tehnoloogiat, milles ta näeb tulevikku. «Tegin seda isiklikul riistvaral, aga kuna ma eksperimenteerisin haigla hoones, pidanuks ma selliseks tegevuseks vähemalt luba küsima,» ütles ta.

Massiivne vargus

Pärnu haigla majandusosakonna juhatajana töötas pikki aastaid inimene, kes jäi lõpuks vahele ulatusliku vargusega, sellest hoolimata ei pöördunud haigla juhid prokuratuuri poole, vaid kandsid tekkinud kahju vaikselt kuludesse.

Majandusosakonna juhi tegevus riigihangete läbiviimisel ja kaupade ning teenuste soetamisel tekitas mõnedes haigla töötajates küsimusi juba varem, ent alles 2012. aastal korraldati põhjalik inventuur, mille järel ta lahkus omal soovil (sic!).

Haigla laos on näiteks WC-paber, paberkäterätikud ja kilekotid, mida haiglal kulub tohututes kogustes. Igal aastal ostab Pärnu haigla majandusmaterjale sadade tuhandete eurode eest.

Erakorralise inventuuri raames võeti ette haigla lattu paberil sisse tulnud ja sealt tegelikuks kasutamiseks välja kirjutatud kaubad 2011. aasta jaanuarist kuni 2012. aasta veebruari lõpuni. Selgus, et pea kõigi kuude jooksul osteti kaupa lattu oluliselt suurema summa eest, kui seda väljastati. Seejuures osteti tervelt 63 protsenti kõigist majandusmaterjalidest vaid ühelt firmalt. Edasi selgitas inventuur välja, et majandusosakonna juhataja ostis samalt ettevõttelt majanduspaberit 42 protsenti rohkem, kui tegelikult planeeritud.

Selgus, et sellal kui ladu oli paberkäterätte, kilekotte ja tualettpaberit täis, ostis majandusosakonna juht neid juurde säärases koguses, et need poleks saanud isegi sinna ära mahtuda. Niisiis ei jõudnudki suur osa kaubast haiglasse. Majandusosakonna juhataja võttis selle formaalselt justkui vastu ja seejärel kasutas umbes poole samamoodi formaalselt ära tema juhitav majandusosakond ise – kaupa ei tulnud päriselt sisse ja seda ei kasutatud ka päriselt ära. 

Seega mängisid osakonnajuhataja ja tema lemmikfirma kokku ja on tõenäoline, et haigla poolt paberi ja kilekottide eest firmale makstud raha jõudis käänulisi teid pidi majandusjuhatajani.

Majandusmaterjalide laos leiti kokku 36 000 euro suurune puudujääk: lehtkäterätte oli puudu üle 8000 paki, WC-paberit 3500 rulli ja kilekotte üle 5000 rulli. Et oma nahka päästa, püüdis majandusjuhataja ka kaupa fiktiivselt haigla teiste osakondade arvele ümber kirjutada, aga jäi sellega vahele. Veelgi enam, selgus, et saatelehtedel oli võltsitud kauba vastuvõtjate allkirju.

Niisiis väljastas majandusjuhataja ainuüksi iseendale fiktiivselt ligi 21 000 euro eest kaupa, koos fiktiivselt teiste osakondade nimele kirjutatud kaubaga oli puudujääk 36 000 eurot. Haigla juhi Urmas Sule andmetel jäi puudujääk alla 28 000 euro, Postimehe valduses oleval dokumendil on siiski suurem summa.

Igal juhul peaks haigla juhatus pöörduma sellisel juhul politsei poole, aga seda Sule ei teinud – tema selgitust saab lugeda eraldi loost. «Sule jaoks ei olnud küsimus selles, et inimene tuleb vastutusele võtta, vaid pigem see, mida teha puudujäägiga,» lausus allikas. «Asi pidi jääma maja sisse ja skandaali tuli vältida. Ja see jäigi maja sisse. Palgati tippadvokaadibüroo, kes andis soovitusi, kuidas see asi ära klaarida nii, et audiitor jääks puudujäägiga rahule.»

Allika sõnul kaasnes majandusjuhataja lahkumisega haiglale meeletu rahaline kokkuhoid. «Temaga koostööd teinud firma võitis pidevalt hankeid – avati ümbrikke ja tehti igasuguseid asju. Sellest hetkest, kui majandusosakonna juhataja lahkus, kasvasid hinnad ja teenuste mahud, samas vähenesid kulud, ja mitte vähe!»

Omaette teema on haiglas tehtavad koristustööd – on tavakoristustööd ja erikoristustööd, nagu põrandate vahatamine ja süvapesu. Erikoristustööde tegelik maht võis olla palju väiksem, kui haigla tegelikult nende eest maksis. «Seda on väga keeruline kontrollida. Sa paned näiteks põrandale kolmekordse vahakihi asemel kahekordse,» selgitas allikas. «Aga hinnavahe on päris suur.»

Seotud lood
04.02.2017 07.02.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto