Sisukord
Kirjandus
Postimees
07.02.2017
Eesti Tublid väikevallad on haldusreformi nõrk koht (1) DNA-uuring: Balti hõimud võtsid põllumajanduse üle ilma Lähis-Ida asustajatega ristumata (3) Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Lasnamäele rajatav Tallinna suurhaigla ei jää PERHile alla (5) Horoskoop Dokumendiäri algas politseinike aitamisest Operatsioon Maarika ehk kriminaalsete naiste dokumendiäri (8) Ebaõnnestunud värbamine juuksuritoolist Mahukas uurimine Dokumendiäri osalised said kohtus karistada Politsei asejuht Pärkna: oleme dokumendiäri juhtumist õppinud Прийт Пяркна: история с «паспортной мафией» стала уроком для полиции Majandus Eesti suurim ravimitootja on bürokraatia tõttu Leetu pagemas (2) Majanduse lühiuudised2 Majanduse lühiuudised Eesti suurim ravimitootja on bürokraatia tõttu Leetu pagemas Topeltmäng tuunikala ja salalaenuga Välismaa Kuninganna Elizabeth II-l täitus troonil 65 aastat KOHALIK VAADE. Pinge Hispaania ja Kataloonia vahel kasvab (1) Baieri konservatiivid soostusid Merkelit toetama IT-firmad ja julgeolekuametnikud koonduvad Trumpi reisikeelu vastu (7) Afgaani noored saavad seksuaalõpetust abiliinilt Välismaa lühiuudised 07.02. Arvamus Nils Niitra: 16 liiga pikka aastat (1) Eerik-Niiles Kross: Päts ja meie (67) Juhtkiri: korruptsiooni ootamatu kokteil (1) Postimees 1938. aastal: kaubalepingud on rahu abinõu – Ameerika riigisekretär Marko Udras: palgalõhet ei saa kaotada bürokraatia abil (1) Kultuur Kirjanikud mängivad ajalooga Ehitaja pilk elukeskkonna kvaliteedile Sport Spordi lühiuudised Kamerun on Aafrika kuningas Laskesuusatamise MM: loodame parimat, oleme valmis halvimaks (1) Kas USA sai endale läbi aegade parima sportlase? Arvamused lahknevad: kas volle järelkasvu vähenemises on süüdi jalgpall või miski muu? Tartu Eesti sajas sünnipäev jõuab võimsalt ka Tartusse Segadus lasteaiaarvetega tegi vanematest ootamatult võlglased Ülikooli Maarjamõisa linnak laieneb üle terve põllu ning saab poe ja pargi Kuidas kaks muumiat Emajõelinna jõudsid Muumiad leidsid lõpuks väärilise ruumi Heategev raha tõi kliinikumile sünnitust matkiva nuku Aken maailma on avatud juba 60 aastat Tartusse tuleb autode romuralli park Ropka mõisa suur kelder kaob peagi linnapildist Esimene rahvuslik lasteaed talletab oma loo Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kirjanikud mängivad ajalooga

5 min lugemist
Maarja Kangro raamatu "Klaaslaps" esitlus. FOTO: Sander Ilvest

Emakeelepäeval, 14. märtsil annab Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital parimatele kirjanikele ja tõlkijatele kätte 2016. aastal ilmunud teoste auhinnad. Eile avaldatud nominentide seast ei leia aga Jaan Unduski «Eesti kirjanike ilmavaatest», mida mitmetes aastakokkuvõtetes nimetati üheks olulisemaks 2016. aastal ilmunud raamatuks.

«Teadupärast ja täiesti teenitult pälvis see juba Eesti Kultuurkapitali kirjanduse suure aastapreemia,» selgitab kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2016. aasta auhindade põhižürii esimees Berk Vaher aastaauhindade žürii otsust.

- Berk Vaher, milline oli 2016. kirjandusaasta? Mis rõõmustas, mis kurvastas?

Rõõmustas häälte, «keelte» ja eluhoiakute paljusus, milles mõndagi ka kurvastas või vihastas, aga kirjasõna on paljudele paljudel viisidel eluliselt vajalik, selle üle tasub ju rõõmustada. Kurvastas näiteks aga ka see, kui raske on head uut algupärast kirjandust raamatupoodidest-raamatukogudest leida.

Kui žürii tööd alustades hoidsime meeles, et nominendid hakkavad poodides saama teistest rohkem reklaami, siis üha enam saime aru, et esimene eesmärk on kõik nomineeritud teosed üleüldse kõigi kaupluste ja raamatukogude riiulitele aidata. Ja me räägime siin ka suurtest linnadest, mitte vaid kaugetest küladest. 

- Kus on konkurents tihedam, kas luules või proosas? Milles see väljendus?

Proosas oli tihedam, aga ärgu võetagu seda vihjena, nagu oleksid kategooriate nimistud kuidagi erineva kaaluga; kõik esiletõstetud on võrdselt lugemist ja arutamist väärt. Polnuks siiski raske just proosas ka kuue asemel kümmet nominenti nimetada ning eks hakkagi kõlama küsimusi, miks ühe või teise prominentse ja paljukajastatud autori mullust teost seal nimistus ei leidu.

Määravaks osutus see, kas üks või teine kahtlemata professionaalne autor oli leidnud žürii enamuse arvates uue kvaliteedi või kirjutas pelgalt tuntud headuses (või ehk isegi mitte oma tippude lähedaselt, jäädes küll samas nõndagi eriliseks ja äratuntavaks).

Samas on korralikult «tehtud» kirjandust parasjagu nii palju, et mitmes kategoorias jäi lihvitud proffidest üle kõlama ka mõni toorem ja karusem või noorem ja otsivam talent.

- Millised suundumused žüriile silma jäid?

Proosas näiteks mängud lähema või kaugema ajalooga; esseistikas tuntav kallak vanema kirjandusloo uurimise poole – vaid mõni üksik raamatu üllitanu mõtestas põnevalt ka tänast kirjandust.

Vabaauhinna kategoorias tuleb see eelmainitud häälte paljusus ehk kõige paremini esile – on kõrgintellektuaalidest estofiile ja kirjutamisest mingitki pääseteed otsinud eluheidikuid, on lõunapiiri maagilist folkloori ja raamatu kui sellise taaselustamist maagilise aktina.

Luules on ehk kõige raskem selgeid tendentse välja tuua, laiem üldpilt kipub olema üsnagi klišeeline ja luuletajaks olemise stampidesse kinni jäänud. Esiletõstetute seas on autoreid, kes saanud oma tekstidele karastuse sotsiaalmeedias – ehk on kohest ja vahetut vastukaja võimaldav keskkond ka nende poeetilist tämbrit mõjutanud. Aga pole seegi üldreegel, on tipus ka omailmseid erakuid.

Ja näitekirjandus: kuigi seadsime rõhu tekstidele, mis püüdlevad algupärale, mitte niivõrd juba teada-tuntud tekstide ümbertöötamisele, kõneleb valik ikkagi suurel määral «hiiglaste õlgadel» seismisest. Futurismi võiks rohkem olla, aga eks see sünnib paljuski juba teistsuguste draamameetoditega.

- Kui üksmeelne oli žürii? Mille üle te kõige rohkem vaidlesite ja miks?

Vaidlemist on olnud päris palju ja tuleb veel; nii et need nominendid on vägagi erinevate maitsete ja tõekspidamiste üksmeeleotsinguis karastunud. Mida üldse väärtkirjanduselt peaks ootama – kõikikõnetavat tarka lihtsust või sõnaraamatut lappama panevat stiiligurmeed ja mõttetaidurlust? Halastamatut ausust või väärtuskasvatust? Omaeluloolisust või ulmailmade esilemanamist? Nalja või tõsidust? Varasema aja- ja kultuuriloo uudset läbivalgustamist või tänase ja homse kõnetamist? Massiivsust või löövat lühidust?

Meil Tartus Utoopia raamatupoes korraldatakse sajanditaguste kirjandusnobelistide õhtuid ning meenutused toonase komisjoni vaidlustest tekitasid vahva ja kummastava äratundmise – tegelikult on needsamad küsimused kestnud siiamaani. Milleni me otsustasime oma valikus jõuda: ikka selleni, et nende üle vaidleksid ka teised lugejad, olles teadlikud tänastest kirjanduslikest vastustest neile küsimustele.

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2016. aasta auhindade põhižürii koosseisus Berk Vaher (esimees), Doris Kareva, Heli Allik, Kadri Tüür ja Paavo Matsin valis aastaauhindadele kandideerima järgmised teosed.

PROOSA

  • Mait Vaik «Meeleparanduseta»
  • Maarja Kangro «Klaaslaps»
  • Meelis Friedenthal «Inglite keel»
  • Mehis Heinsaar «Unistuste tappev kasvamine»
  • Maimu Berg «Hitler Mustjalas»
  • Nikolai Baturin «Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse»

LUULE

  • Jüri Kolk «Igapidi üks õnn ja rõõm»
  • Silvia Urgas «Siht/koht»
  • Marko Kompus «Laboratoorium. 44 luuletust»
  • Kaur Riismaa «Soekülm»
  • Elo Viiding «Teadvuselooja»
  • Vladislav Koržets «Laulud või nii»

ESSEISTIKA

  • Hasso Krull «Mõistatuse sild»
  • Tiit Hennoste «Eesti kirjanduslik avangard 20. sajandi algul. Hüpped modernismi poole I»
  • Maarja Vaino «Tammsaare irratsionaalsuse poeetika»
  • Leo Luks «40 kiri»
  • Janika Kronberg «Hästi valitud sõbrad»
  • Aado Lintrop «Loomisaja laulud. Uurimusi eesti rahvalaulust»

VABAAUHIND

  • Thomas Salumets «Kujuneda sunnita: mõtestades Jaan Kaplinskit»
  • Lauri Sommer «Lugusid lõunast»
  • Tõnis Tootsen «Esimene päev»
  • HAPKOMAH «Kuidas minust sai HAPKOMAH»
  • Cornelius Hasselblatt «Eesti kirjanduse ajalugu» ja «Ma armastasin eestlast»
  • I. V. «Aedniku päevik»

NÄITEKIRJANDUS

  • Eero Epner «Rasmus Kaljujärv: 30 aastat laval»
  • Tõnu Õnnepalu «Mäed»
  • Paul-Eerik Rummo «Taevast sajab kõikseaeg kive»
  • Ivar Põllu «Baskin, ehk nalja põhivormid»
  • Urmas Lennuk «Paljasjalgne Debora»

Tõlkekirjanduse žürii koosseisus Toomas Kall (esimees), Kai Aareleid ja Lauri Eesmaa valis aastaauhindadele kandideerima järgmised teosed:

ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE VÕÕRKEELEST EESTI KEELDE

  • Heli Allik – Mathias Énard «Varaste tänav» (tõlge prantsuse keelest)
  • Riina Jesmin – Norman Manea «Huligaani tagasitulek» Mateiu I. Caragiale «Curtea-Veche kuningad» (tõlked rumeenia keelest)
  • Virve Krimm – Fjodor Dostojevski «Vennad Karamazovid», I ja II (tõlge vene keelest)
  • Ene Mäe – Kim Leine «Igaviku fjordi prohvetid» (tõlge taani keelest)
  • Tiina Randus – Kurt Vonnegut «Isemängiv klaver» (tõlge inglise keelest)
  • Sigrid Tooming – Karl-Ove Knausgård «Minu võitlus» I ja II; Niels Fredrik Dahl «Eelmisel suvel» (tõlked norra keelest)

ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE EESTI KEELEST VÕÕRKEELDE

  • Birgita Bonde Hansen – Jaan Krossi romaani «Paigallend» / «Svirreflugt» tõlge taani keelde
  • Antoine Chalvin – Mehis Heinsaare jutukogu «Mees, kes ei teinud mitte midagi» / «L’homme qui ne faisait rien» ning Jaan Kaplinski luulekogu «Raske on kergeks saada» / «Difficile de devenir léger» ja Doris Kareva luulekogu «Aja kuju» / «La forme du temps» tõlked prantsuse keelde
  • Irja Grönholm – A. H. Tammsaare romaani «Elu ja armastus» / «Das Leben und die Liebe» tõlge saksa keelde
  • Merike Lepasaar Beecher – Jaan Krossi romaani «Kolme katku vahel» I / «The Ropewalker. Between Three Plagues» I tõlge inglise keelde
  • Anna Michalczuk – Jaan Kaplinski mälestusteraamatu «Isale» / «Ojcu» tõlge poola keelde
  • Øyvind Rangøy – Meelis Friedenthali romaani «Mesilased» / «Biene» tõlge norra keelde

MÕTTEKIRJANDUS

Mõttekirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus Märt Väljataga (esimees), Anne Lange ja Tõnu Tannberg valis auhinnale kandideerima järgmised teosed:

  • Marek Laane – Lindsey Hughes «Romanovid. Venemaa valitsejad 1613–1917» (Äripäev)
  • Mirjam Lepikult – Marc Jimenez «Mis on esteetika» (TLÜ Kirjastus)
  • Margus Ott –  Baruch Spinoza «Eetika» (Ilmamaa)
  • Triinu Pakk –  Edward Gibbon «Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu» I–II (EKSA)
  • Heete Sahkai –  Giuliano Procacci «Itaallaste ajalugu» I–II (TLÜ Kirjastus)
  • Kai Tafenau –  Martin Opitz «Raamat saksa luulekunstist» (TLÜ Kirjastus)

LASTEKIRJANDUS

Lastekirjanduse žürii koosseisus Jaanika Palm (esimees), Mari Klein ja Jaanus Kõuts valis aastaauhindadele kandideerima järgmised teosed:

  • Kätlin Kaldmaa «Halb tüdruk on jumala hea olla»
  • Triinu Laan «Vana katkine kass. Vana katskinõ kass»
  • Kadri Lepp «Poiss, kes tahtis põgeneda»
  • Aino Pervik «Hädaoru kuningas»
  • Priit Põhjala «Mu vanaisa on murdvaras!»
  • Reeli Reinaus «Kuidas mu isa endale uue naise sai»

VENEKEELSE AUTORI KIRJANDUSAUHIND

Venekeelse autori kirjandusauhinna žürii koosseisus Olesja Rotar (esimees), Artemi Troitski ja Juku-Kalle Raid, valis aastaauhindadele kandideerima järgmised teosed või tegevused:

  • Aurika Meimre – «А. Чернявский и его роман «Семь лун блаженной Бригитты». Комментарий»
  • Andrei Ivanov – «Аргонавт»
  • Leonid Mihhailov – «Поселения Понаровья»/«Narva jõe asulad»
  • Nikolai Ivanov – «Детство, которого не было»
  • Galina Balašova – pikaajalise töö eest Eesti kunstnike loomingu tutvustamisel laiemale publikule
  • Ljudmilla Kazarjan – pikaajalise töö eest kirjanduse valdkonnas – Maastiku luulefestivali (Ландшафтный фестиваль поэзии) korraldamise eest

ARTIKLIAUHIND

Artikliauhinna žürii koosseisus Ene-Reet Soovik (esimees), Katre Talviste ja Jaanus Vaiksoo valis aastaauhindadele kandideerima järgmised artiklid:

  • Tanar Kirs – «Juhan Liivi kaanon» (Looming 2016, nr 2)
  • Hasso Krull – «Redel varemete kohal. Ene Mihkelsoni allegooriline poeetika» (järelsõna Ene Mihkelsoni luulekogule «Kõik redelid on tagurpidi»)
  • Indrek Ojam, Jaak Tomberg – «Stseenilise oleviku mõjujõust kirjandusliku realismi esteetikas» (Keel ja Kirjandus 2016, nr 4)
  • Aare Pilv – «Kokkuastumine. Märkmeid ühe luuletuse 90. trükisünnipäeva puhul» (Looming 2016, nr 2)
  • Kristiina Ross – «Eesti filoloogia sünd ja kirikulaulude tõlked» (Keel ja Kirjandus 2016, nr 8–9)
  • Riho Saard – «Kiriku, usu ja ateismi küsimus Eduard Vilde elus» (Looming 2016, nr 6)

 

Seotud lood
06.02.2017 08.02.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto