Sisukord
Arvamus
Postimees
07.02.2017
Eesti Tublid väikevallad on haldusreformi nõrk koht (1) DNA-uuring: Balti hõimud võtsid põllumajanduse üle ilma Lähis-Ida asustajatega ristumata (3) Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Lasnamäele rajatav Tallinna suurhaigla ei jää PERHile alla (5) Horoskoop Dokumendiäri algas politseinike aitamisest Operatsioon Maarika ehk kriminaalsete naiste dokumendiäri (8) Ebaõnnestunud värbamine juuksuritoolist Mahukas uurimine Dokumendiäri osalised said kohtus karistada Politsei asejuht Pärkna: oleme dokumendiäri juhtumist õppinud Прийт Пяркна: история с «паспортной мафией» стала уроком для полиции Majandus Eesti suurim ravimitootja on bürokraatia tõttu Leetu pagemas (2) Majanduse lühiuudised2 Majanduse lühiuudised Eesti suurim ravimitootja on bürokraatia tõttu Leetu pagemas Topeltmäng tuunikala ja salalaenuga Välismaa Kuninganna Elizabeth II-l täitus troonil 65 aastat KOHALIK VAADE. Pinge Hispaania ja Kataloonia vahel kasvab (1) Baieri konservatiivid soostusid Merkelit toetama IT-firmad ja julgeolekuametnikud koonduvad Trumpi reisikeelu vastu (7) Afgaani noored saavad seksuaalõpetust abiliinilt Välismaa lühiuudised 07.02. Arvamus Nils Niitra: 16 liiga pikka aastat (1) Eerik-Niiles Kross: Päts ja meie (67) Juhtkiri: korruptsiooni ootamatu kokteil (1) Postimees 1938. aastal: kaubalepingud on rahu abinõu – Ameerika riigisekretär Marko Udras: palgalõhet ei saa kaotada bürokraatia abil (1) Kultuur Kirjanikud mängivad ajalooga Ehitaja pilk elukeskkonna kvaliteedile Sport Spordi lühiuudised Kamerun on Aafrika kuningas Laskesuusatamise MM: loodame parimat, oleme valmis halvimaks (1) Kas USA sai endale läbi aegade parima sportlase? Arvamused lahknevad: kas volle järelkasvu vähenemises on süüdi jalgpall või miski muu? Tartu Eesti sajas sünnipäev jõuab võimsalt ka Tartusse Segadus lasteaiaarvetega tegi vanematest ootamatult võlglased Ülikooli Maarjamõisa linnak laieneb üle terve põllu ning saab poe ja pargi Kuidas kaks muumiat Emajõelinna jõudsid Muumiad leidsid lõpuks väärilise ruumi Heategev raha tõi kliinikumile sünnitust matkiva nuku Aken maailma on avatud juba 60 aastat Tartusse tuleb autode romuralli park Ropka mõisa suur kelder kaob peagi linnapildist Esimene rahvuslik lasteaed talletab oma loo Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Eerik-Niiles Kross: Päts ja meie

7 min lugemist
Eerik-Niiles Kross. FOTO: Peeter Langovits

Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross (Reformierakond) kirjutab, miks vajab Eesti esimene president Konstantin Päts ausammast ja miks peaks praegune president Kersti Kaljulaid selle avamisel kindlasti osalema.

Tellijale

Ma ei tea täpselt, mis hetkel jõudis Nõukogude Eestis üles kasvades mu teadvusse arusaam, et Eesti pole vaba. Igatahes umbes neljandas klassis moodustasime paari klassivennaga salaorganisatsiooni.

Olime 11-aastased ja aasta oli 1978. Arvasime, et Eesti vabaks saamiseks tuleb midagi ette võtta. Organisatsioonil oli oma põhikiri, eesmärkideks eestiaegsete raamatute kogumine, lugemine ja teistele edasi andmine, uute liikmete värbamine ja ka relvade hankimine ja valmistumine ülestõusuks. Viimane võib praegu tunduda koomilisena. Organisatsioonil oli ka nimi: PKP ehk President Konstantin Päts.

Kui ma sellest kodus isale õhinal rääkisin, ei öelnud ta, et valet asja ajate või lõpetage ära. Ta soovitas mitte vahele jääda. Vana Tõnissoni leeri mehena ei hakanud ta seletama, et Päts polegi nagu õige nimi ühele vastupanuorganisatsioonile. Vastupidi, nimi oli igati hea.

Ma ei mäleta enam, kuidas me Pätsu nime peale tulime, aga panime selle ise. Ilmselt pidi see olema esimene nimi, mis sellises seoses pähe tuli. Eestimeelsetest kodudest vanemate või vanavanemate vaiksetest juttudest kõrva jäänud, kalalkäikudest vanaonudega meeles või suvistest lakalugemistest sugulaste talus koos pildiga silma ees. Me ei teadnud Pätsust tegelikult suurt midagi, välja arvatud ühte: ta oli vaba Eesti president, meie vanemad pidasid tast lugu ja meie vaenlased panid ta vangi.

Päts kehastas 1978. aastal okupeeritud Eestis koolipoiste jaoks kaotatud riiki ja vabadust ning innustas tegudele selle tagasivõitmise nimel. Võib-olla ei olnud see igas koolis või suguvõsas nii. Aga Päts oli meie, mitme meie-eelse põlvkonna ja küllap mõne järgneva põlvkonna jaoks üks Eesti riigi sümboleist ja üks kesksemaid sümbolkujusid vabadusse tagasi pürgimise teel.

Eesti riikluse taastamisel mängis «Pätsu aja» mälestus ülisuurt rolli. Meil oli tollal omast käest võtta hulgaliselt inimesi, kes olid vabas Eestis üles kasvanud, kellel oli vaba inimese lapsepõlv, vaba inimese kõrgharidus või koguni oma vaba riigi heaks töötamise kogemus. Päts oli kõigi nende jaoks Eesti president, oma vigadega, oma traagikaga, oma saatusega, aga see oli meie saatus ja meie traagika. Ja nüüd oli meile antud võimalus teha heaks seda, mida Pätsul ei olnud enam võimalik.

06.02.2017 08.02.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto