Sisukord
Arter
Postimees
11.02.2017
Eesti Auto hakkab ise abi kutsuma (2) Mälumäng Lasteaed Krõll ei saa ministri määruse alusel toetust Dilbert Male Palju õnne Horoskoop Hahad üha häälekamad Tagakülg Esikülg 11.02 Majandus Sulev Loo lahkub Eesti Raudtee juhi kohalt Majanduse lühiuudised Välismaa Colombia kokakasvatajad kardavad mässuliste lahkumist Trumpi migrandikeeldu tabas tagasilöök Miski on mäda Vene luures Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri: presidendile residents Maardusse (14) Rahva sõber Iohannis Hommikumaa tark Kõigi aegade parim Veidra telepere looja Jaak Aaviksoo: kui tõde hääletatakse (49) Edasi 1984. aastal: tartlased leinavad Jaanus Piirsalu: hurraa 1992. aasta valijale! (4) Kultuur Hardo Aasmäe mõtteid neljast kümnendist (1) Jaak Alliku eludraama: vere hääled Jaak Allik vaatab minevikus öeldud-kirjutatud sõnadele tõsiselt otsa Sugrimugri maagilne naturalism Raimo Pullati Tallinna-inventuur Ma parem ei kirjuta Eesti arendas superstaari «Maailma suurim patt on argus!» Aja auk. Seks kui neuroos Hommikumaa tark (1) Sport Tänak näitas head kiirust, boonuseks katsevõit Johaug lubati olümpiale, kuid vaid esialgu Vinge tagasitulek aitas Fed Cupi naiskonnal eesmärgi täita Töötõend prügikastis ja öine reid Tallinn Auto hakkab ise abi kutsuma (2) AK Arvamusliider Madis-Ulf Regi päevik: veidi kahju, et meil enam kommunistlikku parteid pole... (1) Enn Tõugu: masinad on üha targemad, mis edasi saab? (3) Ukraina politoloog: Maidanid käivad Ukrainas kiiresti, muutused mitte nii väga (13) Jaak Aaviksoo: kui tõde hääletatakse (49) Jaak Allik vaatab minevikus öeldud-kirjutatud sõnadele tõsiselt otsa Olümpiamängud kui Kolmanda Reichi apoteoos Raimo Pullati Tallinna-inventuur Jaak Alliku eludraama: vere hääled Sugrimugri maagilne naturalism Ma parem ei kirjuta Eesti arendas superstaari Arter «Baleriin» sütitab nii suuri kui ka väikeseid Kalliskivid ja teised kallid kivid Sõiduproov. Lexus IS: Roheline tee Maraton, mu rõõm ja kannatus Vennatapusõjad Eesti suusaradadel Põhjamaade suurim paadimess meelitab Soome eripäraga Eesti ristsõnameister sihib Cambridge'i Arst, kelle missioon ja seiklus on Kihnus «Sangarite» looja Jaak Kilmi mõtleb filme tehes oma lõbu ja lusti peale Postimehe nädalahoroskoop 11.–17. veebruar Ossipiff – kaunitar mitmekülgse lisavarustusega Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Kalliskivid ja teised kallid kivid

4 min lugemist
  • Kuidas kalliskivide säravas maailmas orienteeruda?
  • Mis on võlts, mis päris?
  • Kas vääriskive on võimalik sünteesida?
Seitsme karaadine roheline sünteetiline teemant Chicagos tegutsevas Professional Gem Sciences Laboratory keskuses, mis kontrollib tehisteemanteid. FOTO: John J. Kim / Chicago Tribune / TNS Scanpix

Kalliskivid on inimest võlunud ajaloo algusest peale, kui ürginimene leidis mõne taevast alla kukkunud tähe või killukese Päikesest. Ja nagu kõike, mis kallis ja väärt, nii on ka vääriskive juba ammustel aegadel püütud ise valmistada.

Tellijale

Kõigi maade kroonitud pead ja muud rikkurid on kogunud oma aardekambritesse arutul hulgal kalliskive. Need, nagu ka kuld, kuuluvad taastumatute loodusvarade hulka, mille varud aina vähenevad ja hind kasvab. Kõrgema klassi vääriskive soovitatakse isegi ühe kindlama investeerimisväärtusena.

Sädelev bling-bling on ajendanud Ameerika indiaanlasi oma väärtuslikke maavarasid sisaldavaid maid ja Aafrika neegrikuningaid oma suguharu liikmeid orjadeks müüma kavalate kahvanägude säravate värviliste klaashelmeste eest. Ameerika traditsioonides pidi kihlasõrmuseks olema briljandiga ehe. Ega Marilyn Monroe asjata laulnud maailmakuulsaks laulu «Teemandid on tüdruku parimad sõbrad» («Diamonds are the girls best friends»).

10.02.2017 13.02.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto