Sisukord
Arvustused
Tänane leht
11.02.2017
Eesti Auto hakkab ise abi kutsuma (2) Mälumäng Lasteaed Krõll ei saa ministri määruse alusel toetust Dilbert Male Palju õnne Horoskoop Hahad üha häälekamad Tagakülg Esikülg 11.02 Majandus Sulev Loo lahkub Eesti Raudtee juhi kohalt Majanduse lühiuudised Välismaa Colombia kokakasvatajad kardavad mässuliste lahkumist Trumpi migrandikeeldu tabas tagasilöök Miski on mäda Vene luures Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri: presidendile residents Maardusse (14) Rahva sõber Iohannis Hommikumaa tark Kõigi aegade parim Veidra telepere looja Jaak Aaviksoo: kui tõde hääletatakse (49) Edasi 1984. aastal: tartlased leinavad Jaanus Piirsalu: hurraa 1992. aasta valijale! (4) Kultuur Hardo Aasmäe mõtteid neljast kümnendist (1) Jaak Alliku eludraama: vere hääled Jaak Allik vaatab minevikus öeldud-kirjutatud sõnadele tõsiselt otsa Sugrimugri maagilne naturalism Raimo Pullati Tallinna-inventuur Ma parem ei kirjuta Eesti arendas superstaari «Maailma suurim patt on argus!» Aja auk. Seks kui neuroos Hommikumaa tark (1) Sport Tänak näitas head kiirust, boonuseks katsevõit Johaug lubati olümpiale, kuid vaid esialgu Vinge tagasitulek aitas Fed Cupi naiskonnal eesmärgi täita Töötõend prügikastis ja öine reid Tallinn Auto hakkab ise abi kutsuma (2) AK Peeter Langovitsi tagasivaade: Soome peaministri esimene visiit Eestisse Arvamusliider Madis-Ulf Regi päevik: veidi kahju, et meil enam kommunistlikku parteid pole... (1) Enn Tõugu: masinad on üha targemad, mis edasi saab? (3) Ukraina politoloog: Maidanid käivad Ukrainas kiiresti, muutused mitte nii väga (13) Jaak Aaviksoo: kui tõde hääletatakse (49) Jaak Allik vaatab minevikus öeldud-kirjutatud sõnadele tõsiselt otsa Olümpiamängud kui Kolmanda Reichi apoteoos Raimo Pullati Tallinna-inventuur Jaak Alliku eludraama: vere hääled Sugrimugri maagilne naturalism Ma parem ei kirjuta Eesti arendas superstaari Aja auk. Seks kui neuroos Eesti kultuuri täheatlas: rahvusülikooli asutamine Arter Kalliskivid ja teised kallid kivid Sisemine valgus Maraton, mu rõõm ja kannatus «Baleriin» sütitab nii suuri kui ka väikeseid Põhjamaade suurim paadimess meelitab Soome eripäraga Sõiduproov. Lexus IS: Roheline tee Arst, kelle missioon ja seiklus on Kihnus Vennatapusõjad Eesti suusaradadel «Sangarite» looja Jaak Kilmi mõtleb filme tehes oma lõbu ja lusti peale Eesti ristsõnameister sihib Cambridge'i Postimehe nädalahoroskoop 11.–17. veebruar Ossipiff – kaunitar mitmekülgse lisavarustusega «Eesti laul 2017» stardib täna! (5) Veganid keedavad suppi Elukutse – juht Meelelahutus Koomiks Sudoku

Raimo Pullati Tallinna-inventuur

2 min lugemist
R. Pullat. Tallinlase asjademaailm valgustussajandil. Estopol, 2016. 384 lk. FOTO: Raamat

Kes meist poleks kuulnud pilatavat käibelauset «Võidab see, kel on surres kõige rohkem asju». Paradoksaalsel kombel on võitnud sellest just asjademaailma ning kunagise argielu uurimisega tegelev mikroajalugu, «ajalugu altpoolt» (Peter Burke). «Mikro» osutab siinkohal küll üksnes objektitasandile, sest uurimine ise on võtnud vägagi suured mõõtmed, liikudes mentaliteedi, praktikate ning materiaalse kultuuri uurimisega ajaloo ja antropoloogia kokkupuuteväljale.  

Tellijale Tellijale

Eesti ajalooteaduse grand old man, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Raimo Pullat on läbi uurinud 18. sajandist säilinud viissada Tallinna varaloendit. Need on linnaelanike surma korral varanduse juriidilise inventeerimise tulemusena kirja pandud loendid, mis võimaldavad saada ülevaate lahkunu eluviisist ja huvialadest. Sotsiaal- ja majandusajaloo allikate kõrval võimaldavad varaloendid rekonstrueerida eelmiste põlvkondade ainelist, aga ka vaimukultuuri.

On tähelepanuväärne, et Pullat ei piirdugi oma ülevaates üksnes allikate kuiva kirjeldusega, mis tavaliselt iseloomustab allikapublikatsioone – seegi teos on detaili-, nimede- ja tabeliterohke –, vaid esitab võrdluste, seostamiste ja viidetega (lisaks muidugi haruldased illustratsioonid ja pildimaterjal) põnevalt jälgitava pildi tallinlaste eluolust valgustussajandil. Tallinnale algas see venelastele alistumisega Põhjasõjas septembri lõpus 1710, mistõttu pääses linn pommitamisest ning säilitas oma saksakeelsuse ja -meelsuse. Peeter I oli andnud linna privileegidele tingimusteta üldkinnituse, säilitamaks Tallinna majanduslikku ja rahanduslikku tugevust (K. Brüggemann, R. Tuchtenhagen «Tallinna ajalugu», 2013, lk 123). Katastroofiliseks osutus hoopis katk 1710–1711. Kui 1708. aastal elas Tallinnas ligikaudu kümme tuhat elanikku, siis kaks aastat hiljem, 1710. aasta lõpuks jäi ellu vaid kaks tuhat, kellest pooled kuulusid lihtrahva hulka. Sajandi lõpuks aga taastus elanike arv.

10.02.2017 13.02.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto