Sisukord
Arvustused
Postimees
11.02.2017
Eesti Auto hakkab ise abi kutsuma (2) Mälumäng Lasteaed Krõll ei saa ministri määruse alusel toetust Dilbert Male Palju õnne Horoskoop Hahad üha häälekamad Tagakülg Esikülg 11.02 Majandus Sulev Loo lahkub Eesti Raudtee juhi kohalt Majanduse lühiuudised Välismaa Colombia kokakasvatajad kardavad mässuliste lahkumist Trumpi migrandikeeldu tabas tagasilöök Miski on mäda Vene luures Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri: presidendile residents Maardusse (14) Rahva sõber Iohannis Hommikumaa tark Kõigi aegade parim Veidra telepere looja Jaak Aaviksoo: kui tõde hääletatakse (49) Edasi 1984. aastal: tartlased leinavad Jaanus Piirsalu: hurraa 1992. aasta valijale! (4) Kultuur Hardo Aasmäe mõtteid neljast kümnendist (1) Jaak Alliku eludraama: vere hääled Jaak Allik vaatab minevikus öeldud-kirjutatud sõnadele tõsiselt otsa Sugrimugri maagilne naturalism Raimo Pullati Tallinna-inventuur Ma parem ei kirjuta Eesti arendas superstaari «Maailma suurim patt on argus!» Aja auk. Seks kui neuroos Hommikumaa tark (1) Sport Tänak näitas head kiirust, boonuseks katsevõit Johaug lubati olümpiale, kuid vaid esialgu Vinge tagasitulek aitas Fed Cupi naiskonnal eesmärgi täita Töötõend prügikastis ja öine reid Tallinn Auto hakkab ise abi kutsuma (2) AK Arvamusliider Madis-Ulf Regi päevik: veidi kahju, et meil enam kommunistlikku parteid pole... (1) Enn Tõugu: masinad on üha targemad, mis edasi saab? (3) Ukraina politoloog: Maidanid käivad Ukrainas kiiresti, muutused mitte nii väga (13) Jaak Aaviksoo: kui tõde hääletatakse (49) Jaak Allik vaatab minevikus öeldud-kirjutatud sõnadele tõsiselt otsa Olümpiamängud kui Kolmanda Reichi apoteoos Raimo Pullati Tallinna-inventuur Jaak Alliku eludraama: vere hääled Sugrimugri maagilne naturalism Ma parem ei kirjuta Eesti arendas superstaari Arter «Baleriin» sütitab nii suuri kui ka väikeseid Kalliskivid ja teised kallid kivid Sõiduproov. Lexus IS: Roheline tee Maraton, mu rõõm ja kannatus Vennatapusõjad Eesti suusaradadel Põhjamaade suurim paadimess meelitab Soome eripäraga Eesti ristsõnameister sihib Cambridge'i Arst, kelle missioon ja seiklus on Kihnus «Sangarite» looja Jaak Kilmi mõtleb filme tehes oma lõbu ja lusti peale Postimehe nädalahoroskoop 11.–17. veebruar Ossipiff – kaunitar mitmekülgse lisavarustusega Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Raimo Pullati Tallinna-inventuur

2 min lugemist
R. Pullat. Tallinlase asjademaailm valgustussajandil. Estopol, 2016. 384 lk. FOTO: Raamat

Kes meist poleks kuulnud pilatavat käibelauset «Võidab see, kel on surres kõige rohkem asju». Paradoksaalsel kombel on võitnud sellest just asjademaailma ning kunagise argielu uurimisega tegelev mikroajalugu, «ajalugu altpoolt» (Peter Burke). «Mikro» osutab siinkohal küll üksnes objektitasandile, sest uurimine ise on võtnud vägagi suured mõõtmed, liikudes mentaliteedi, praktikate ning materiaalse kultuuri uurimisega ajaloo ja antropoloogia kokkupuuteväljale.  

Tellijale

Eesti ajalooteaduse grand old man, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Raimo Pullat on läbi uurinud 18. sajandist säilinud viissada Tallinna varaloendit. Need on linnaelanike surma korral varanduse juriidilise inventeerimise tulemusena kirja pandud loendid, mis võimaldavad saada ülevaate lahkunu eluviisist ja huvialadest. Sotsiaal- ja majandusajaloo allikate kõrval võimaldavad varaloendid rekonstrueerida eelmiste põlvkondade ainelist, aga ka vaimukultuuri.

On tähelepanuväärne, et Pullat ei piirdugi oma ülevaates üksnes allikate kuiva kirjeldusega, mis tavaliselt iseloomustab allikapublikatsioone – seegi teos on detaili-, nimede- ja tabeliterohke –, vaid esitab võrdluste, seostamiste ja viidetega (lisaks muidugi haruldased illustratsioonid ja pildimaterjal) põnevalt jälgitava pildi tallinlaste eluolust valgustussajandil. Tallinnale algas see venelastele alistumisega Põhjasõjas septembri lõpus 1710, mistõttu pääses linn pommitamisest ning säilitas oma saksakeelsuse ja -meelsuse. Peeter I oli andnud linna privileegidele tingimusteta üldkinnituse, säilitamaks Tallinna majanduslikku ja rahanduslikku tugevust (K. Brüggemann, R. Tuchtenhagen «Tallinna ajalugu», 2013, lk 123). Katastroofiliseks osutus hoopis katk 1710–1711. Kui 1708. aastal elas Tallinnas ligikaudu kümme tuhat elanikku, siis kaks aastat hiljem, 1710. aasta lõpuks jäi ellu vaid kaks tuhat, kellest pooled kuulusid lihtrahva hulka. Sajandi lõpuks aga taastus elanike arv.

10.02.2017 13.02.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto