E, 26.09.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Vennatapusõjad Eesti suusaradadel

Priit Pullerits
Vennatapusõjad Eesti suusaradadel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Suusamaraton
Suusamaraton Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Karmide meeste halastamatu heitlus algab suusamaratonil juba enne starti. Neli aastat tagasi Tamsalu maratonil paigutas kõva harrastaja Allar Soo oma Fischeri auguga uisusuusad pool tundi enne lähet kõige esimesse ritta – nii reserveerivad paljud endale hea stardikoha – ja läks teiste suuskadega sooja tegema. Kui ta viis minutit enne lähet esiritta oma suuskade juurde suundus, ei leidnud ta neid kusagilt. Sõit jäi sõitmata. Keegi oli sitke konkurendi salakavalalt mängust kõrvaldanud.

Kui stardipauk kõmatab, on lisaks lähtekiirendusele oluline jälgida, et keegi sind pikali ei tõmbaks. Kiireim kukkumine, mida hirmsa ragina saatel esisajast startinu hulgas olen näinud, meenub sealtsamast Tamsalu maratonilt – see juhtus kohe esimestel sekunditel. Alutaguse maratonilt mäletan stardisirge algust, kus eessõitja komistas ja kukkus nii, et sõitsin tema kepiotsa endale kõhtu. Veritsev haav määris mu USA koondise valge võistlusdressi veidi punaseks.

Aga kord läks Alutaguse maratonil stardijärgsetel laskumistel metsas peaaegu kakluseks. Keegi, nagu mööda kihutades jõudsin silmata, oli teise mehe kepi kukkudes puruks sõitnud. Mõlemad olid raja kõrvale lumme maandunud. Oletatav kannatanu karjus väidetava süüdlase peale ning näis valmis talle kallale sööstma. Tema sõit oli ju rikutud.

Märksõnad
Tagasi üles