Sisukord
Arvamus
Postimees
11.02.2017
Eesti Auto hakkab ise abi kutsuma (2) Mälumäng Lasteaed Krõll ei saa ministri määruse alusel toetust Dilbert Male Palju õnne Horoskoop Hahad üha häälekamad Tagakülg Esikülg 11.02 Majandus Sulev Loo lahkub Eesti Raudtee juhi kohalt Majanduse lühiuudised Välismaa Colombia kokakasvatajad kardavad mässuliste lahkumist Trumpi migrandikeeldu tabas tagasilöök Miski on mäda Vene luures Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri: presidendile residents Maardusse (14) Rahva sõber Iohannis Hommikumaa tark Kõigi aegade parim Veidra telepere looja Jaak Aaviksoo: kui tõde hääletatakse (49) Edasi 1984. aastal: tartlased leinavad Jaanus Piirsalu: hurraa 1992. aasta valijale! (4) Kultuur Hardo Aasmäe mõtteid neljast kümnendist (1) Jaak Alliku eludraama: vere hääled Jaak Allik vaatab minevikus öeldud-kirjutatud sõnadele tõsiselt otsa Sugrimugri maagilne naturalism Raimo Pullati Tallinna-inventuur Ma parem ei kirjuta Eesti arendas superstaari «Maailma suurim patt on argus!» Aja auk. Seks kui neuroos Hommikumaa tark (1) Sport Tänak näitas head kiirust, boonuseks katsevõit Johaug lubati olümpiale, kuid vaid esialgu Vinge tagasitulek aitas Fed Cupi naiskonnal eesmärgi täita Töötõend prügikastis ja öine reid Tallinn Auto hakkab ise abi kutsuma (2) AK Arvamusliider Madis-Ulf Regi päevik: veidi kahju, et meil enam kommunistlikku parteid pole... (1) Enn Tõugu: masinad on üha targemad, mis edasi saab? (3) Ukraina politoloog: Maidanid käivad Ukrainas kiiresti, muutused mitte nii väga (13) Jaak Aaviksoo: kui tõde hääletatakse (49) Jaak Allik vaatab minevikus öeldud-kirjutatud sõnadele tõsiselt otsa Olümpiamängud kui Kolmanda Reichi apoteoos Raimo Pullati Tallinna-inventuur Jaak Alliku eludraama: vere hääled Sugrimugri maagilne naturalism Ma parem ei kirjuta Eesti arendas superstaari Arter «Baleriin» sütitab nii suuri kui ka väikeseid Kalliskivid ja teised kallid kivid Sõiduproov. Lexus IS: Roheline tee Maraton, mu rõõm ja kannatus Vennatapusõjad Eesti suusaradadel Põhjamaade suurim paadimess meelitab Soome eripäraga Eesti ristsõnameister sihib Cambridge'i Arst, kelle missioon ja seiklus on Kihnus «Sangarite» looja Jaak Kilmi mõtleb filme tehes oma lõbu ja lusti peale Postimehe nädalahoroskoop 11.–17. veebruar Ossipiff – kaunitar mitmekülgse lisavarustusega Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Jaak Aaviksoo: kui tõde hääletatakse

5 min lugemist
Jaak Aaviksoo FOTO: Jaanus Lensment

Õhtumaistes tagasivaadetes möödunud poliitika-aastale jõutakse pea üksmeelse tõdemuseni, et kätte on jõudnud tõejärgne ajastu – Brexiti hääletustulemus ja Trumpi valimine presidendiametisse sündisid ilmselgelt valest kubiseva kampaania toel või vähemasti valest hoolimata.

Tellijale

Samas ollakse üksmeelel, et valikud olid demokraatlikud, seega legitiimsed ja ülimuslikud muude kaalutluste suhtes. See olukord on pannud kimbatusse need, kes tõsimeeli usuvad liberaalsete väärtuste universaalsusse ja harmoonilisusse ning ei suuda nüüd mõista, kuidas demokraatlik valik saab tõega nii vääritult ringi käia. Hädas haaratakse populismi mõiste järele, mis on varasemaltki aidanud demokraatlike valimiste paradokse välja vabandada. Targem oleks siiski tõe ja demokraatia vastuolulistele suhetele otsa vaadata.

Demokraatia ja tõde elavad erinevates maailmades – tõe kodu on inimestest sõltumatu tegelikkus, samas kui demokraatia sünnib vabade inimeste valikute summana nende omavahelise kokkuleppe alusel. Tõde ei hääletata, ent kui demokraatlikul moel on hääled koos, siis näeme, et kaks korda kaks on just niipalju kui vaja. Ei tohiks tulla üllatusena, et inimeste maailmas on tõde alati allutatud – kus jumalale, kus nõiale-selgeltnägijale, kus keisrile, kus demokraatlikule enamusele.

Tegelikkusest inimeste maailma jõudnud tõde on loomult valikuline ja vahendatud, lähtub inimeste huvidest ja uudishimust, ning isegi reformatsioonist sündinud humanistlik ilmavaade näeb pigem tõde inimese kui inimest tõe teenistuses. Vaid üksikud meie hulgast kuuluvad tõsimeelselt Tõe Kirikusse, kelle lunastajaks on Kristuse asemel Giordano Bruno. Ja kuigi valgustusajast saati on (jumalikku?) tõde peetud ka iseseisvaks, mitte üksnes kasule orienteeritud väärtuseks, on igapäevaelus ikka pigem nii, et muud väärtused, alates rahvuslikust julgeolekust ja avalikust korrast kuni poliitkorrektsuse ja viisakuseni välja, kipuvad tõde varjutama.

Eelnevast tulenevalt tuleb tunnistada, et tõde pole ühiskonnas kunagi olnud nii tähtsal kohal, et saaksime seda tõsimeeli tõepõhiseks nimetada, ometi tundub, et tõe koht ja tähendus teiste väärtuste reas kipub veelgi kahanema. Miks nii?

10.02.2017 13.02.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto