Sisukord
Arvamus
Postimees
09.02.2017
Eesti Dilbert Tomberg paneb Eesti Meedia võitlema ühise brändi eest Palju õnne Male Horoskoop Mälumäng Terve kuu kontrolliks Tagakülg Eesti lühiuudised Teletornist saab varsti teha pika õhulennu Sündmused, millel teabeamet tänavu silma peal hoiab Näiteid välisriikide diplomaatide ahistamisest Venemaal Ohukompass näitab endiselt idasuunda Majandus Käibest suurema kahjumiga Snapchat läheb börsile Redgate’il olid ilmselt paremad advokaadid Eesti Gaas hakkab Vopaki terminalis LNGd müüma Välismaa Donald Trumpi lubadused: kui kaugele on ta jõudnud? (1) Välismaa lühid Vene kohus mõistis Navalnõi taas süüdi omastamises May valitsus surus Brexiti-plaani alamkojast läbi PERSOON. Trumpi valitsuse niiditõmbaja Arvamus Juhtkiri: populism vs. ühiskond (2) Ahto Lobjakas: Päts, Eesti riigi vaenlane (41) Juhtkiri: Teabeamet korrastab virvarri Taavi Minnik: Eesti poliitikud tegelgu elavate, mitte surnutega (11) Jüri Adams: päästame kohaliku demokraatia (13) Pressinõukogu: Postimees rikkus head ajakirjandustava Postimees 1994. aastal: Eesti on müünud suurema osa oma kullast Ivar Raig: väikeriigid võiksid üheskoos rahu tagama hakata (4) Kultuur Habras ja jõuline «Kuuvalgus» Sport Tartu maratoni avaüritus viiakse ilmselt Haanjasse Kes on Anett Kontaveidi naiskonnakaaslased? Spordi lühiuudised Rootsi MM-ralli – unikaalne, kiire ja Tänakule sobiv Tallinn Teletornist saab varsti teha pika õhulennu Tarbija Idülliline väikelinna elu: kuidas eestlanna endale Prantsusmaal kodu lõi Tartu Uhiuus teekate muutus paari kuuga auklikuks nagu juust Kergejõustiklased püüavad Tartus sise-EMi norme 70. sünnipäeva tähistav Tiia Toomet naudib vanadust oma sünniaastat varjamata Tartu hotelli juurdeehitis saab valmis aprillis Vanalinna parkimismaja ehitusplaan võtab ilmet (1) Põgenemistube tuleb kui seeni pärast vihma Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Ivar Raig: väikeriigid võiksid üheskoos rahu tagama hakata

5 min lugemist
Ivar Raig FOTO: Postimees.ee

Hiljutised sündmused maailmas võiksid viia väikeriikide tihedama koostööni, mis aitaks ühiselt vastu astuda meie ette kerkinud majanduslikele ja poliitilistele väljakutsetele, kirjutab majandusteadlane Ivar Raig.

Tellijale

Maailma ja Euroopa poliitikas, julgeolekus, majanduses ja rahvastikus toimuvad märkimisväärsed muutused. Venemaa agressiivne välispoliitika, pinged Ukrainas ja Lähis-Idas, presidendivalimised USAs, kiduv majanduskasv, kasvavad migratsioonivood, Brexit, eelseisvad valimised Hollandis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Itaalias mõjutavad üha enam ka Eestit.

Sellepärast teengi Eesti kõigi põhiseaduslike institutsioonide juhtidele ettepaneku algatada Euroopa väikeriikide koostööfoorum, et vajadusel üheskoos tasakaalustada mõnede suurriikide huve Euroopas ning tagada väikeriikide kaitse nii, nagu sellest unistas president Lennart Meri.

Väga paljud globaalsed otsused, eelkõige julgeoleku ja majanduse sfääris tehakse suurriikide kahe- või kolmepoolsetel kohtumistel või G-7, G-8 ja G-20 koostööfoorumitel. Teatavasti isegi suhteliselt demokraatlikus Euroopa Liidus on sageli toimunud eraldi kolme või nelja suurriigi poliitilisi kohtumisi ning väikeriigid on mõnigi kord jäetud otsustamisest kõrvale.

Suurriigid domineerivad ka enamikus ülemaailmsetes (ÜRO, NATO, WTO, OECD jt) ja piirkondlikes rahvusvahelistes organisatsioonides. Lisaks on nendes organisatsioonides ajalooliselt kujunenud sellised otsustamismehhanismid, mis annavad suurriikidele otsustamisel ja valitsemisel otseselt või kaudselt paremad võimalused oma tahet läbi viia või vähemalt enamuse tahet blokeerida. See on toonud kaasa väikeriikide mõju vähenemise mitmes organisatsioonis, sealhulgas ka paljude Euroopa Liidu poliitikate kujundamisel.

Samal ajal on väikeriikide arv nii ÜROs kui ka Euroopa Liidus pidevalt kasvanud. Veelgi enam, nende organisatsioonide edasine kasv saab toimuda üksnes tänu väikeriikidele. Maailmas on veel kümneid arvult väikerahvaid ja -kultuure, mis püüdlevad omariikluse poole või väärivad vähemalt kaitset. Jõudude ühendamine ohustatud identiteedi säilitamise nimel on eriti vajalik üleilmastumise uutes tingimustes.

Väikeriikide koostöö ei peaks piirduma keele, kultuuri ja looduskeskkonna kaitse küsimustega, vaid sel peaks olema ka nähtav julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja regionaalpoliitiline dimensioon. Mitme suurriigi eripalgelistel piirkondadel ning oma iseseisvuse ja identiteedi pärast muretsevatel väikeriikidel on siin kokkulangevaid huvisid, mis lubavad neil sõlmida kasulikke koostöösidemeid.

Mäletatavasti rääkis Lennart Meri väikeriikide koostöö vajadusest oma kõnes ÜRO Peaassambleel organisatsiooni 50. aastapäevale pühendatud eriistungil 22. oktoobril 1995. Ta rõhutas: «Väikeriigid on olemuslikult kergemini haavatavad, järelikult julgeolekuvaakumi suhtes tundlikumad kui suurriigid. Peale ühiste ideaalide ühendab neid ka ühine mure.»

Väikeriigid moodustavad maailma rahvastikust ja pindalast enamiku, kuid kahjuks ikka veel vaikiva enamiku. Sellepärast tegi president Meri ÜRO Peaassambleele kaks ettepanekut. «Esiteks peaksime julgeolekunõukogusse määrama alalise liikme õigustega liikme, kes esindab väikeriike ja valitakse roteeritaval alusel.»

Teiseks kutsus ta väikeriike 1996. aasta augustiks Tallinna, koostama «Väikeriikide deklaratsiooni», mis oleks üks lähtekohti ÜRO reformimisel. Meri soovis välja töötada mehhanismi, kuidas «vaikivast enamusest saab konstruktiivne enamus», kelle otsused aitavad saavutada eesmärke ja järgida põhimõtteid, millel ÜRO ja ka paljud teised rahvusvahelised organisatsioonid rajanevad.

Kahjuks ei olnud tol pingelõdvenduse ajal välja kuulutatud väikeriikide kohtumisel ja koostatud Tallinna deklaratsioonil piisavalt reaalpoliitilist ega organisatsioonilist jõudu ning seetõttu jäi see vaid ühe väikeriigi juhi idealismiks, ehkki mõnda aega püüti väikeriikide kohtumist korraldada ja vastavat deklaratsiooni vastu võtta internetis.

Välisministeerium Lennart Meri tollast initsiatiivi mitmel põhjustel ei toetanud. Oldi arvamusel, et eri maailmajagudes, erinevates julgeoleku-, majandus-, kultuuri- ja usulises keskkonnas olevatel väikeriikidel on väga erinevad huvid ning nende koostööks pole piisavalt poliitilist tahet ja vahendeid.

Kuid tänapäeva uuesti pingestuva rahvusvahelise olukorra ja külma hübriidsõja tingimustes võib väikeriikide koostöö uuest algatusest saada oluline rahu tagamise ning jätkusuutliku arendamise tegur nii Euroopa kui ka kogu muu maailma jaoks. ÜRO Julgeolekunõukogu töömeetodite  täiustamise ja võimaliku reformiga seoses moodustati 2013. aasta 2. mail ÜRO juures ACTi (Accountability, Coherence and Transparency) grupp, mille ülesandeks seati muuta ÜRO Julgeolekunõukogu tegevus läbipaistvamaks, sidusamaks ja aruandekohustuslikumaks.

08.02.2017 10.02.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto