Ohukompass näitab endiselt idasuunda

Teabeameti peadirektor Mikk Marran ja kaitseminister Margus Tsahkna pressikonverentsil.

FOTO: Liis Treimann

«Venemaa oma praeguse režiimi juhtimisel on ainus väline tegur, mis võib ohustada Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti territoriaalset terviklikkust. Paanikaks ei ole põhjust. 2017. aastal on otsene sõjalise rünnaku oht NATO riigile Eestile ja NATO-le madal, aga see pole olematu,» ütles eile teabeameti peadirektor Mikk Marran raportit «Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2017» tutvustades.

Nende kolme lausega on võimalik kõige paremini kokku võtta, mis raportis kirjas. Sellele võib lisada, et suures plaanis on olukord üsna sarnane eelmise aastaga, kuigi vahepeal on maailmas toimunud suuri ja olulisi muudatusi, nagu Donald Trumpi valimine Ameerika Ühendriikide presidendiks ning Suurbritannia otsus lahkuda Euroopa Liidust. Ent nendegi puhul on näiteid uuest normaalsusest – Venemaa mittesõjaline oht ehk aktiivne ja agressiivne mõjutustegevus kõigis lääneriikides.

Kuigi teabeamet ja teised julgeolekuasutused teevad oma tööd lakkamatult, võib ennustada, et kõige enam saab Venemaa mõjutustegevust tunda aasta teises pooles. «On need siis küberründed, propaganda levitamine, valeinfo levitamine, segaduse külvamine seoses valimissüsteemiga vms,» tõi Marran näiteid ning lisas, et valvel tuleb olla ka näiteks 9. mai eel, mil mõjutustegevus on alati aktiivne.

Tagasi üles