Sisukord
Arvamus
Postimees
10.02.2017
Eesti Mälumäng Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Mis muutub vanemahüvitise ja -puhkusega? Tagakülg Muuseumidirektor Juhan Sihver: tunnustust on raske vastu võtta Raua tänava lahingu veteran saab presidendilt teenetemärgi Presidendi kantselei eksjuht arvustab residentsist loobumist Sõudekvarteti liige: mõtlesin, et õnnitlev sõber ajas mu sünnipäeva kuupäeva sassi Esikülg 10. veebruar Raadioajakirjanik sai pälvitud teenetemärgist teada tööl Vanemapuhkuse süsteem tehakse ümber (1) Järeleandmatu superreporter Anneli Ammas Tippteadlane: arvasin algul, et õnnitleja on kuupäeva segi ajanud Majandus Ehitusfirmade tulemuste peale aktsiad kukkusid Väikeinvestor mõtleb investeerimisest kui maratoni jooksmisest (1) Majanduse lühiuudised Disney juhil ei õnnestu pensionile minna Välismaa Ahjukütmine rikub poolakate tervist Mürgitus niitis Vene opositsionääri haiglavoodisse Plahvatus Prantsuse tuumajaamas osutab suurematele probleemidele Indialased võtsid omavahel mõõtu härja seljas ratsutamises Välismaa lühiuudised 10.02.2017 Portugali jalgpalliklubi hirmutab vastaseid Yle allikas: topeltkodakondsete salajuhendi koostas sõjaväeluure Arvamus Paul Künnap: Eestis võiks tõesti saada luua ettevõtte kolme tunniga (1) Andrus Karnau: Kadrioru krediitkaart (33) Toomas Peterson: Nordica imedemaal (2) Toomas Uibo: Nordica esimene aasta – riiklik lennukompanii sai rattad maast lahti (1) Juhtkiri: vanemahüvitis on vaid üks vahend Postimees 1936. aastal: Siber sõjavalmis Kristi Malmberg: kodumaisele lugejale läheb korda ka veidi keerulisem teos Kultuur Debora – üks ja ainus (2) Lembit Ulfsak ehmatas kahest tunnustusest korraga ära Kultuuri lühid Sport MM algas ehmatusega Naiskond võitles südilt Spordi lühiuudised Nõiakunst, Märtini poodium ja salakavalad piigid Balta: ma ei soovi ennast kulutada Suurturniiri võõrustav Eesti curling seab kõrgeid sihte Tarbija Etioopia on kui rännak läbi aastatuhandete AK EKI keelekool: miks on vaja eestikeelset kõnesünteesi? (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kristi Malmberg: kodumaisele lugejale läheb korda ka veidi keerulisem teos

2 min lugemist
Raamaturiiul vanade raamatutega.Pilt on illustratiivne. FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Eile Postimehes ilmunud pingerida mullu enim müüdud raamatutest annab hea pildi, mis inimesi tegelikult huvitab. Kirjutan seda ilma iroonia või eneseupitamiseta. Tervis, hingerahu, hea toit ja lapsed on selle nimekirja märksõnad, ning kellele saaks neist huvitumist pahaks panna?

See, et pingereas domineerivad esoteerika- ja kokaraamatud, pole ilmselt kellelegi üllatus, kuid rõõm on näha, et saja müüduima hulgas on ka palju lasteraamatuid. Kui praeguste teismeliste vanemad kurdavad, et nende lapsed ei loe peale sotsiaalmeedia enam midagi, siis ehk läheb titest peale lasteraamatutega harjutatud uuel põlvkonnal paremini. Tõenäoliselt on see küll naiivne arvamus.

Raamatumüügi esisada on oma lugejate nägu ja turumajanduses ei saagi midagi muud olla. Sajast ostetuimast raamatust 34 on kirjastuse Varrak omad ja vähemalt 2015. aasta majandustulemused näitavad, et ettevõte on õigel teel. Mulluseid tulemusi pole veel teada, kuid tunamullu Varrak pea kolmekordistas oma kasumi 2014. aastaga võrreldes. Perekond Maidele kuuluv Varrak tegutseb juba 1991. aastast ja nad ise on meenutanud, kuidas esimestel aastatel kirjastati vaid mõned raamatud hiigeltiraažiga. Nagu nõukajaal kombeks oli.

Samamoodi tabavad nooti Tiina Ristimetsa Pilgrim ja samuti kodumaisele kapitalile kuuluv Koolibri. Varraku 34 raamatu kõrval on Pilgrimil ja Koolibril enim müüdute pingereas vastavalt 11 ja 18 teost. Koolibri spetsialiteet tundub olevat lapsed, Pilgrimil esoteerika ja Varrakul nii ühte kui teist. Korralikus kasumis olid nad vähemalt 2015. aastal kõik. Kogenud kirjastaja tunneb müügihiti ära, pole kahtlustki.

Usun, et nii mõnigi tõsine ja end intelligendiks pidav raamatusõber kippus selle nimekirja peale oigama. Oiata muidugi võib, aga ega kirjastusedki – nagu ükskõik milline teine kasumit teeniv ettevõte – tegele heategevusega. Hea võimalus seda nimekirja muuta on osta kokaraamatute asemel väärtkirjandust. Aga samas, kas kindlasti peab, kui eriti ei taha? Ka popmuusika kuulajaid jääb alati olema rohkem kui ooperihuvilisi.

Teine küsimus on, kas pole asi ehk hoopis selles, et mullu polnud ühtki võimast ilukirjandushitti. Ja ma ei pea silmas «Hallide varjundite» laadset kraami. Kui üle-eelmisel aastal tegi kõigile teistele raamatutele pika puuga ära Rene Bürkland, kelle Hiina meditsiinist kõnelevat teost müüdi 20 507 tükki, siis meenutan, et Andrus Kiviräha vaimustavat allegooriat «Mees, kes teadis ussisõnu» müüdi 2007. aastal 24 000 eksemplari. Seega läheb kodumaisele lugejale korda ka veidi keerulisem teos, kui see on meisterlikult kirjutatud.

Seotud lood
    09.02.2017 11.02.2017
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto