/nginx/o/2017/02/09/6323879t1h3b7f.jpg)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kultuuri lühid
244 kandidaati esitasid filmiprodutsendid ja telekanalid Eesti Filmi- ja Teleauhindadele konkursile. 12. märtsil toimuval galaõhtul tunnustatakse aasta parimaid 24 kategoorias.
Eifmani ballett toob Tallinna kaks erilist lavastust
Veebruaris külastab Eestit Peterburi riiklik akadeemiline Boris Eifmani balletiteater. Trupp toob kohaliku vaataja ette korraga kaks etendust: «Rodään» ja «Onegin». Mõlemat lavastust näeb Eestis esmakordselt.
Eifmanit peetakse juhtivaks tänapäevase balleti koreograafiks maailmas – tema nime on samastatud kõige huvitavamate kunstieksperimentidega. 40 aastaga lõi Eifmani teater oma stiili – nn psühholoogilise balleti, mis avaldab vaatajale tugevat emotsionaalset mõju.
Ballett «Rodään» on lugu kahest kunstnikust – kuulsast skulptorist Auguste Rodinist ja tema õpilasest ja muusast Camille Claudelist. Kehade keeles räägitakse kirest ja meeleheitest – kõigist nendest inimhinge nähtustest, mida on Rodin ja Camille nii geniaalselt kujutanud pronksis ja marmoris.
Balletis «Onegin» ühendab Eifman klassika ja nüüdisaja, tuues tegelased meie aega. Üllatuslik Tšaikovski ja rokkmuusika sobitamine aitab veelgi sügavamalt mõista lavastaja ideed. Eifmani kirjanduslike teoste tõlkimine balletikeelde on sukeldumine hinge läbi keha ja mõttesse läbi sõna.
Etendused toimuvad 18. ja 19. veebruaril Nordea Kontserdimajas.
Kõomägi toob lettidele erootika saladuse
Armin Kõomägi on valmis saanud uue novellikogu «Minu erootika saladus», kust leiab 16 novelli. Tema viimane teos «Lui Vutoon» võitis Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel esikoha. Veel on tema sulest ilmunud «Minu Mustamäe», «Amatöör», «Hea firma», «Nägu, mis jäi üle» ja «Pagejad».
Sveta Grigorjeva mängib tulega
Vaba Lava väikeses saalis esietendus «Hulgakesed», mis on Siim Tõniste ja Sveta Grigorjeva metafüüsiliste sugemetega lavastus, kus keskseteks märksõnadeks on tuli ja süütamine. Neli etendajat liiguvad kummalises assotsiatiivses maailmas, kus pildid muutuvad-muunduvad üksteiseks, räägivad loo sisemisest põlemisest, tule hukutavast-hoidvast jõust ning sellest, kuidas saab teater üldse näidata midagi nii keerulist, tutvustab lavastust lähemalt Sveta Grigorjeva. Laval Riina Ausma, Ajjar Ausma, Sveta Grigorjeva ja Siim Tõniste.
Harukordsel näitusel saavad kokku vana aja piltnikud
Näitusel «Vana aja pilte. 1887–1940» kohtuvad Tori ja Vastseliina kihelkonna fotograafid eri ajastust. Võrus Vana-Võromaa Kultuurikojas avatud väljapanek on austusavaldus kõigile Eestimaa pinnal kunagi tegutsenud päevapiltnikele – nii kutselistele kui ka amatööridele, kes kompasid oma aja kontekstis fotograafia võimalusi ja jäädvustasid väsimatult oma aja eluolu.
Tori külje alt Randivälja külast pärit Mihkel Tilga unikaalsete fotode seeria, millel on kujutatud Tori kihelkonna maarahva elu ja sealseid vaatamisväärsusi, kannab pealkirja «Kunstnik sisemise valguse ja kaameraga aastast 1887». Vastseliina kihelkonna fotograafide näitusel «Tsiistrenuka inimesed» on esindatud rühm päevapiltnikke. Esile tõusevad kaks aktiivset harrastusfotograafi, kes tegutsesid peamiselt 1930. aastatel Tsiistres: kohalik kooliõpetaja Alfred Hollo ja talupidaja Elmar Niilo (kasutas oma piltidel varjunime Vana Hull). Näituse on avatud kuni 19. märtsini.