Sisukord
Arvustused
Postimees
18.02.2017
Eesti Eesti lühiuudised Vaher kaaluks presidendi puhkuse kaotamist Dilbert Madise näeb alkoaktsiisi kergitamises vastuolu põhiseadusega (1) Palju õnne Male Horoskoop Mälumäng Lääne-Virumaalt leitud mündiaare on Põhjamaades ainulaadne Tagakülg Kitsedel suur juurdekasv Eesti lühiuudised2 Kohalike staaride ja valimisliitude võidukäik (1) Müüdimurdja (2) Aus inimene (3) Majandus Tuulepargi õigeaegne valmimine küsitav Madise näeb alkoaktsiisi kergitamises vastuolu põhiseadusega (1) Majanduse lühiuudised Välismaa Trumpi alluvad tulid Euroopat rahustama Saksa kaitseminister võttis üle kaitsekulude suurendamise advokaaditöö ISISe äärmuslus on pannud Mosuli elanikud usku põlgama Vene koduvägivalla ohvrid vihased (1) Kremli sõbra vabalangus (6) Arvamus Viktor Šenderovitš: enamik venelasi on harjunud end samastama impeeriumiga (16) Edasi 1961. aastal: välismaised väed välja! Müüdimurdja (2) Kremli sõbra vabalangus (6) Aus inimene (3) Kantri päästab (1) Sigrid Kõiv: kelle jaoks on lennukites-laevades veel suitsetamist keelavad sildid? (1) Raivo Mänd: kiimased kassid ja hoolivad issid (5) Kadri Kõusaar: tõeline Eesti Nokia on vanemahüvitised (4) Ene Pajula veste: Mammi ei arva, et peaksime kõigist venelastest eestlased tegema Viktor Šenderovitš: enamik venelasi on harjunud end samastama impeeriumiga (3) Kultuur Aja auk. Kate Bushi Vihurimäe Siiralt raskepärane. Mait Vaigu kaheksa novelli Tarbeluulet igaks elujuhtumiks Nädala albumid. Nooruse lätetel «November» – Sarneti kauamängiv Kantri päästab (1) Säde aja lood ja Säde ajalood Sport Ränkel: tahan mõlemal distantsil võrdselt hea olla Marko Kilp loodab poolfinaali jõuda Spordi lühiuudised Video: uisuseiklus ümber Muhu Norra peatreener intervjuus Postimehele: meie suusatajad pole valemängurid Kained ning organiseeritud – Venemaa vutihuligaanide uus põlvkond (3) Kohus otsustas, ent selgusetus vehklemisliidus jätkub AK Peeter Langovitsi tagasivaade: kuidas Eesti lapsed 90ndatel lõpuks ometi eriolmpiale jõudsid Siiralt raskepärane. Mait Vaigu kaheksa novelli Nõuti, et lasku me Neeme Järvi hullumajast välja (1) Kui psühhiaatria ei aidanud: dissidendid Nõukogude salavanglates (6) Anto Raukas: teadusest ja ebateadusest (4) Aja auk. Kate Bushi Vihurimäe Tarbeluulet igaks elujuhtumiks Eesti kultuuri täheatlas: iseseisva riigi manifesteerimine Nädala albumid. Nooruse lätetel Ahoi, imelised inimesed! «November» – Sarneti kauamängiv Sõda, nähtuna läbi koolipoiste silmade (1) Hando Runneli puhangud ja mõisteline sõnaraamat (2) Raivo Mänd: kiimased kassid ja hoolivad issid (5) Kadri Kõusaar: tõeline Eesti Nokia on vanemahüvitised (4) Arter Autoklassik. Land Rover Defender: Kaheksa kuuga sündinud tööloom Olgu pind sile või karvane – igaühele leidub oma Horoskoop Vaata maailma parimaid pressifotosid elu pisiasjadest Seikluskomöödia «Sangarid» – Eesti keskmine Postimees ennustab, kes pääseb «Eesti laul 2017» finaali (1) Video: uisuseiklus ümber Muhu Mees, kes kaitseb poolt Eestit: sõna ja pilt ei lähe Putini režiimi juures juba enam ammu kokku (17) Kassikaklus «Eesti Laul 2017» laval: kaks musta trikood Hirmus ilus mood Väikesed katavad laua Sädeleva sabaga morsk ehk kuidas minust sai merineitsi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Hando Runneli puhangud ja mõisteline sõnaraamat

4 min lugemist
Hando Runnel Kirjandus, valitud 2012 Vabakutseline kirjanik (alates 1971) Sündinud 24. novembril 1938 Järvamaal FOTO: Eesti Teaduste Akadeemia

Möödunud aastal ulatus Runnelilt lugemisväljale kaks raamatut, luulekogu «Tuul tantsib toome okstes» ning kirjastuse saatesõnas iseloomustatuna «veidi omapärane, kuid mitte tahtlikult omapäratsev kultuurilooline mõttekogu» «Hingedeaeg». Märkan, et kirjandusavalikkuses, keda kriitika on kutsutud esindama, pole nimetatud teoseid märgatud. Kas põhjus on viitsimatuses – las klassik kivistub minevikku, sest olevik on uute tulijate päralt! – või on tegemist kommunikatsioonitõrkega, seda on siinkirjutajal kui Runneli loomingu kauaaegsel jälgijal võimatu hinnata. Pigem paistab paika pidavat viimane oletus: ei kõneta.

Tellijale Tellijale

Aga oleneb, keda. Juri Lotman on oma kultuurisemiootilises  arutluses argumenteeritult väitnud, et suhtlus jääb toimumata kahel juhul: kas asutakse täieliku sarnasuse või täieliku erinevuse tingimustes. Neil, kelle erinevus eelkäijatest hakkab võtma kuristiku kuju, on oma asi ajada ja Runnel võib jääda tõesti kaugeks. Puudub muster tema loodu mõistmiseks. Või kui see ka on, siis puuduvad sealt lõimed, mis juhataksid Runneli ja võib-olla kogu tema loovpõlvkonna juurde, kellest enamik veel elab ja loob. Aga nii see vist käibki: olev ei hooli suurt olnust. Ehkki Runneli enda põlvkonna kohta seda öelda ei saa: Eesti vaimsest järjepidevusest kinnihoidmine kasvas õigusliku järjepidevuse nõudeks ning selle teostuseks.

Luuletajana on Runnel jäänud iseendaks. Imelik ju mõeldagi, kelleks ta siis veel pidanuks saama kui see, kellena ta eesti kirjandusloos täidab juba ühe terve ruumi, alates külalaulikust üle vemmalvärsside, epigrammide, sõnamängude, valuleva isamaaluule ja lõpetades sakraalse hümnilisusega. Eesti maa, keel ja meel ning neid ühendav evangeelne armastus – niisugune on Runneli konstant. Luulepäevikuna (paljude luuletuste lõpus on nende kirjutamise päev) võetav «Tuul tantsib toome okstes» sisaldab juba varasemateski kogudes loetava jätkumist, ehkki tegemist on peaaegu sajaprotsendiliselt uue loominguga. Võetagu kasvõi selline luuletuse algus «Ütles noor naine: Olen vang» või «Ütles üks naine» (vrd luulekogu «Ütles mu naine», 2010). Või siis keelemängulised «Hommik», «Pappadilaap», «Kukk ja kana», «Kassikutsung» – neist saaks kokku lasteluulekogugi.

17.02.2017 20.02.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto