Sisukord
Arvamus
Postimees
18.02.2017
Eesti Eesti lühiuudised Vaher kaaluks presidendi puhkuse kaotamist Dilbert Madise näeb alkoaktsiisi kergitamises vastuolu põhiseadusega (1) Palju õnne Male Horoskoop Mälumäng Lääne-Virumaalt leitud mündiaare on Põhjamaades ainulaadne Tagakülg Kitsedel suur juurdekasv Eesti lühiuudised2 Kohalike staaride ja valimisliitude võidukäik (1) Müüdimurdja (2) Aus inimene (3) Majandus Tuulepargi õigeaegne valmimine küsitav Madise näeb alkoaktsiisi kergitamises vastuolu põhiseadusega (1) Majanduse lühiuudised Välismaa Trumpi alluvad tulid Euroopat rahustama Saksa kaitseminister võttis üle kaitsekulude suurendamise advokaaditöö ISISe äärmuslus on pannud Mosuli elanikud usku põlgama Vene koduvägivalla ohvrid vihased (1) Kremli sõbra vabalangus (6) Arvamus Viktor Šenderovitš: enamik venelasi on harjunud end samastama impeeriumiga (16) Edasi 1961. aastal: välismaised väed välja! Müüdimurdja (2) Kremli sõbra vabalangus (6) Aus inimene (3) Kantri päästab (1) Sigrid Kõiv: kelle jaoks on lennukites-laevades veel suitsetamist keelavad sildid? (1) Raivo Mänd: kiimased kassid ja hoolivad issid (5) Kadri Kõusaar: tõeline Eesti Nokia on vanemahüvitised (4) Ene Pajula veste: Mammi ei arva, et peaksime kõigist venelastest eestlased tegema Viktor Šenderovitš: enamik venelasi on harjunud end samastama impeeriumiga (3) Kultuur Aja auk. Kate Bushi Vihurimäe Siiralt raskepärane. Mait Vaigu kaheksa novelli Tarbeluulet igaks elujuhtumiks Nädala albumid. Nooruse lätetel «November» – Sarneti kauamängiv Kantri päästab (1) Säde aja lood ja Säde ajalood Sport Ränkel: tahan mõlemal distantsil võrdselt hea olla Marko Kilp loodab poolfinaali jõuda Spordi lühiuudised Video: uisuseiklus ümber Muhu Norra peatreener intervjuus Postimehele: meie suusatajad pole valemängurid Kained ning organiseeritud – Venemaa vutihuligaanide uus põlvkond (3) Kohus otsustas, ent selgusetus vehklemisliidus jätkub AK Peeter Langovitsi tagasivaade: kuidas Eesti lapsed 90ndatel lõpuks ometi eriolmpiale jõudsid Siiralt raskepärane. Mait Vaigu kaheksa novelli Nõuti, et lasku me Neeme Järvi hullumajast välja (1) Kui psühhiaatria ei aidanud: dissidendid Nõukogude salavanglates (6) Anto Raukas: teadusest ja ebateadusest (4) Aja auk. Kate Bushi Vihurimäe Tarbeluulet igaks elujuhtumiks Eesti kultuuri täheatlas: iseseisva riigi manifesteerimine Nädala albumid. Nooruse lätetel Ahoi, imelised inimesed! «November» – Sarneti kauamängiv Sõda, nähtuna läbi koolipoiste silmade (1) Hando Runneli puhangud ja mõisteline sõnaraamat (2) Raivo Mänd: kiimased kassid ja hoolivad issid (5) Kadri Kõusaar: tõeline Eesti Nokia on vanemahüvitised (4) Arter Autoklassik. Land Rover Defender: Kaheksa kuuga sündinud tööloom Olgu pind sile või karvane – igaühele leidub oma Horoskoop Vaata maailma parimaid pressifotosid elu pisiasjadest Seikluskomöödia «Sangarid» – Eesti keskmine Postimees ennustab, kes pääseb «Eesti laul 2017» finaali (1) Video: uisuseiklus ümber Muhu Mees, kes kaitseb poolt Eestit: sõna ja pilt ei lähe Putini režiimi juures juba enam ammu kokku (17) Kassikaklus «Eesti Laul 2017» laval: kaks musta trikood Hirmus ilus mood Väikesed katavad laua Sädeleva sabaga morsk ehk kuidas minust sai merineitsi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ene Pajula veste: Mammi ei arva, et peaksime kõigist venelastest eestlased tegema

4 min lugemist
Ajakirjanik Ene Pajula FOTO: Tairo Lutter

Praeguseks on eesti- ja venekeelne kogukond kulgenud laulvast revolutsioonist saadik, seega umbes veerandsada aastat, paralleelselt ja suhteliselt rahumeelselt – kui pronksiöö välja arvata. Mis seal siis ikka, las nad, see venekeelne kogukond, siis olla siin, kui nad teisiti ei saa ja rahu ei riku, on mõelnud ka mammi.

Tellijale Tellijale

Aga nüüd on peaminister Jüri Ratas üle pika aja uuesti päevakorda tõstnud kodakondsuse nullvariandi. Mammi saab aru küll, et see oli poliitiline lüke, mida Keskerakond ellujäämiseks vajab. Aga kui uskuda Mart Rannutit, siis kahaneb hallipassimeeste arv vääramatult ja kindlalt niikuinii, tehku Keskerakond mida tahab või jätku tegemata. Paraku kisub tema avaldus lahti vanad haavad.

Mammi oli nende olemasolu juba peaaegu unustanud, aga need on sellegipoolest alles. See probleem on erakordselt keeruline, seda enam, et praeguses keerulises ajas pole kindlasti mõistlik arveid klaarima hakata, aga millal siis oleks õige aeg? Võib-olla oleksime pidanud läbi rääkima ja oma positsioone selgitama kohe pärast iseseisvumist? Seda vist mingil määral püütigi teha, aga kuna mõlemad osapooled teise seisukohad sisuliselt välistavad, siis see ei õnnestunud. Ja kellega meil üldse oleks läbi rääkida? Kes on see legitiimne venekeelse kogukonna esindaja, keda nad kuulaksid ja keda eestlased usaldaksid? Kas sellist üldse ongi olemas?

Siinkohal tuleb mammile meelde üks aastatagune artikkel Sirbis, kus TÜ Narva kolledži direktriss Kristina Kallas püüdis olukorda lahti seletada, väites, et 1990ndatel, eriti esimesel poolel, ootasid eestlased, et venelased vabandust paluksid. Ja nüüd ootavat venelased, et eestlased paluksid vabandust selle eest, mida eestlased neile 1990ndatel tegid.

Nii valitseb selles küsimuses ikka sama punnseis. Jah, kui Venemaa Föderatsioon oleks võtnud ametlikult vabandust paluda kõige selle eest, mis nad meie territooriumil toime on pannud, siis oleks sellest võinud saada nii Vene riigi enda kui ka meievaheliste suhete uuestisünd. Saaksid nemadki ometi kord hakata oma lastel’ õnne tooma, Vene põlve uueks looma…, mitte ainult teisi rahvaid õnnelikuks teha. Aga seda ei juhtunud ega paista ka, et mammivanuste eluajal juhtuda võiks. Abi olnuks ka sellest, kui kohalik venekeelne kogukond oleks, kasvõi mokaotsast, möönnud, et see, mida nemad Eestis esindavad ehk siis Nõukogude okupatsioon, oli kuritegelik.

Mammi mõistab väga hästi, et enese tunnistamine kuritegeliku organisatsiooni esindajana on psühholoogiliselt enam-vähem võimatu, pealegi need inimesed isiklikult polegi ju midagi kurja teinud. Meile tundus küll, et idapiiri tagant tuleb siia, Lasnamäele, Annelinna ja ka väiksemate linnade Mustamäedele rahvast piiramatute hordide kaupa, samas on mammi kuulnud ühe vene inimese kurtmist, et polnud see nii lihtne midagi, ta pidi seitse aastat järjekorras olema, enne kui Eestisse töökoha ja korteri sai.

See selleks. Vene inimene teadis siis ja arvab vist tänini, et oli meie vabastaja ja tõi meile kultuuri. Meie seisukoht selles asjas on paraku olnud kardinaalselt vastupidine. Mammi varane lapsepõlv möödus Koplis, Kopli vana surnuaia vastas asunud aiandis, mida ümbritsenud stalinlikku uusrajooni nimetati tema peres Röövlirabaks. Mammi ei käinud veel koolis, võis olla nii viie-kuueaastane, aga mäletab täpselt, kuidas ta ühel hetkel tänas jumalat selle eest, et on eestlaseks sündinud. Sest need venelased, kes olid just-just kuskilt Venemaa küladest sinna numbritehastesse tööle tulnud, olid meist nii kohutavalt erinevad.

Nende riided ja kombed olid imelikud ja nad olid vaenulikud. Mammi käis juba siis vahel üksinda poes, ja ta kartis, et jääb lõksu vene poiste kätte, kes karjusid kaugelt «Fašistka, estonka!» – ja veel kellele – väiksele viieaastasele. Meie olime ju lisaks veel neetud buržuaad, kellesarnased Venemaal rahvast kurnasid ja kes sellepärast õigusega ära hävitati.

17.02.2017 20.02.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto