Sisukord
Eesti
Postimees
16.02.2017
Eesti Omandireformi haavad veritsevad endiselt (2) Eestlased hakkavad Keskerakonda taas omaks võtma Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Tagakülg Horoskoop Rakvere ei toeta filmifestivali (2) Elamuremondi maksed tekitavad erimeelsusi Eestis siirati esimest korda lapsele kopsud Haigekassa paksemast rahakotist hoolimata jäävad paljud ravita (3) Eesti lühiuudised Puudega laste ravi vajab lisaraha Esikülg 16. veebruar Majandus Majanduse lühiuudised 16.02 Eesti Energia oli ise Tootsi kinnistu hinna määranud ekspertiisi tellijaks (3) Riik kasutab jõupositsiooni ära seaduse kujundamisel (1) General Motors plaanib Opeli maha müüa Tootsi tuulepargi tuulikud on saanud kõlavad nimed Välismaa Välismaa lühiuudised Leedu reklaamis end Soome talveidülli abil Foto: meeleavaldajad blokeerisid europarlamendi NATO kuus olulist tegevust lõunas PERSOON. Playboy, kes võinuks muuta Põhja-Koread Mattis võttis kohe jutuks kaitsekulud (1) Stoltenbergilt uuriti ukrainlaste kahtluste kohta Arvamus Kristi Malmberg: mulle ei meeldi, kui president valetab (23) Postimees 1934: tinakarbike imetegeva rohuga Rainer Vakra: kas mandunud oravad annavad loobumisvõidu? (2) Juhtkiri: valitsus võib vahetuda juba enne valimisi (8) Risto Berendson: kui kiidulaul tapab uudise (2) Erkki Koort: Sisekaitseakadeemia lähetamine (1) Kaire Uusen: äkki loobudagi integratsioonist? (15) Taavi Minnik: «vene maailma» kuulsusetu lõpp (2) Sport Spordi lühiuudised PSG imeline võit lõi Barcelona tummaks Kellega suurtest sporditähtedest Sildaru Monacos juttu ajas? Nurmsalu seiklused päädisid toreda üllatusega Martinsenist Northugini: Norra võim Otepääl Tarbija Réunioni vulkaanipurse pakub võimsat vaatepilti kodu lühid Kodusisustaja võiks rohkem kodumaist eelistada Elamuremondi maksed tekitavad erimeelsusi Tartu Ülikooli raamatukogu remont ei jätku enne maid (1) Pühaste pruulikoda taastas ajaloolise keiserliku õllemargi (2) Tartu alustas taas pürgimist Euroopa kultuuripealinnaks Osa Vanemuise tänavast muutub ühesuunaliseks (1) Muusikaõppurid pääsevad pikkadest koolipäevadest Meelelahutus Koomiks Sudoku

Eestis siirati esimest korda lapsele kopsud

2 min lugemist
Valterile siirdati kopsud dr Tanel Laisaare juhtimisel. FOTO: Kristjan Teedema

Üksteist päeva tagasi siirati kopsud  Põlvamaalt pärit 15-aastasele Valterile, kes  raskele haigusele vaatamata on väga elurõõmus ja andekas poiss.

Valgjärve vallas elav Valter vajas kopsude siirdamist tsüstilise fibroosi tõttu, vahendab ERR. See on harvaesinev geneetiline hingamiselundite ja seedesüsteemi haigus, mida  välja ravida ei ole tänapäeval võimalik. Peale selle elutses poisi kopsus bakter, mida sai küll antibiootikumidega kontrolli all hoida, kuid mitte sellest täielikult vabaneda.

5. veebruaril tehti Valterile Tartu Ülikooli kliinikumis Tanel Laisaare juhtimisel kuus tundi kestnud operatsioon, mille käigus siirati talle mõlemad kopsud. Valteri ema sõnul läks operatsioon hästi.

Sündides oli Valter kaalunud kolm kilogrammi ja olnud 48 sentimeetri pikkune. Pealtnäha ei olnud tal ema sõnul midagi viga, kuid pooleaastaselt tekkis bronhiit ehk kopsutorude põletik ja siis ka bronhioliit ehk peenikeste, kõhredeta bronhiharude põletik. Pärast seda hakkasid tulema kopsupõletikud. Lõpuks avastasid arstid, et poisil on tsüstiline fibroos.

Haiguse tõttu olid Valteril hingamisraskused ja tuli võtta palju ravimeid. Näiteks võttis ta kopsus elutseva bakteri vastu kolm korda nädalas antibiootikumi, kuid ka sissehingatavat kopsuravimit ja ACCd. Kuna haiguse tõttu on Valter kleenuke ja lühike, on tarvis ka kasvuhormooni ja sonditoitu. Ravitoidusegu kulub Valteril ema sõnul 30 pakki kuus, mis läheb iga kuu maksma üle 400 euro. Sonditoidu eest pere siiski ise tasuma ei pea, sest Valterile on abikäe ulatanud lastefond ja Valgjärve vallavalitsus.

Detsembris tekkis Valteril kopsu ja rindkere vahele õhk. Parempoolne kops oli kokku surutud ja Valter ei saanud sellega hingata. Arstid tegid seetõttu tema rindkeresse pisikese ava, kuhu pandi õhu väljavõtmiseks väike toru.

See kõik ei tähenda siiski, et Valter tegevusetult kodus istuks. Ta käib üheksandas klassis, tegeleb pranglimise ehk kiirarvutamisega ja saab ise ka ravimite võtmise ja vajalike näitajate mõõtmisega hakkama. Kui kehas on hapnikku liiga vähe, kasutab ta hapnikuaparaati.

Mis pranglimisse puutub, siis selles on Valter maakonna arvestuses poiste seas esimene ja riigis üheksandate klasside arvestuses neljas-viies. «Juba esimesest klassist peale pandi mind arvutama, siis sain teada, et mul on arvutamisanne, ja siiani pranglin,» rääkis ta «Ringvaatele».

Seotud lood
15.02.2017 17.02.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto