Sisukord
Arvamus
Postimees
30.05.2020
Eesti Tavatu aja eksam kulges tavapäraselt Eesti lühiuudised (1) Väike langus juhatab sisse suure kukkumise (1) Lühimajutus on omanikule kerge tulu, naabritele põrgu (6) Majandus Apple on taas kõige väärtuslikum ettevõte Börsifirmade tulemused – torm tõuseb (1) Välismaa Rassismivastased rahutused levivad üle Ühendriikide (9) Välismaa lühiuudised Hiina kuulutas Hongkongi autonoomiale surmaotsuse (2) Arvamus Dr von der Leyeni raviplaan (2) Bolti uus verstapost Trump sattus Twitteri-sõtta Ajakirjanduse päästetiim (1) Henri Zeigo: kui 2+2 hakkab rahakotile Juhtkiri: asi polegi ju üldse maasikates (29) Sport Tänak paneb autospordiliidu rallile õla alla, võistluse nimisponsoriks saab DirtFish (1) Vangivalvuri vangistus ehk põgenemine Aafrikast Video ⟩ Koroonaigavus ajas eestlanna kõiki Tartu tänavaid läbima Henry Lääne kolumn. 55 sendiga Juventuse nanoosanikuks Merendus Teistmoodi purjesuvi – rohkem merd ja vähem pidu Merenduse lühiuudised Tallinn Lühimajutus on omanikule kerge tulu, naabritele põrgu (6) AK Clint Eastwood – 90 (1) Kriitik soovitab: neid Eastwoodi filme vaata tema sünnipäeval Aune Valk, Raul Eamets: kelleks saab sel sügisel kooliteed alustav laps? (1) Vahur Laiapea: Haamerite lapsed (2) Jelena Skulskaja: kuidas siis nüüd ilma karantiinita edasi elada? Peeter Espak: vanade sumerlaste vabadussõda (4) EKI keelekool: e-elust E-Eestis (1) Video ⟩ Kunst sinu ümber. Uku Sepsivart – skulptor, kes töötab koos loomadega «See on iga kirjaniku kohutav saatus, et igaüks võib teda uurida» Vikerkaar loeb. Halastamatult lihtne elu Praht, linn ja filmirežissöör ehk Rainer Werner Fassbinder 75 Juurikas. Oh maasikas, magus mari! Juurikas. Lennuliiklus Universumis on taastumas (1) Arter Pandeemia lõi uue maailma. Milline see on? (6) «Sa ei saa ju lindudele öelda: poisid, tehke seda liigutust nüüd uuesti!» (1) Justin Petrone kolumn: Heidi ja Klaus Pekid põlema, nii et tulejutt taga! (6) Privaatsete mullide fotopäevik maailma veerelt Rabarberiga retrolainel: saiavorm ja mannavaht Säästlik perepaat sportliku matkapaadi maski taga Õli, tušš ja portselan - kas neist saab kleite teha? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ants Sild: heal lapsel mitu nime ehk Vajame analüüsivõimelisi IT rakendamise spetsialiste

2 min lugemist
Ants Sild FOTO: Erakogu

Lisaks IT-õppele kõrgkoolides vajaksime tegelikult ka rohkem tasuta tarkvaraarenduse koolitusi huvilistele, kirjutab Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) juhatuse liige Ants Sild.

15. veebruari Postimehes avaldas Tallinna Tehnikaülikooli professor Kuldar Taveter arvamust, et «meil ei ole tingimata vaja juurde tuhandete kaupa uusi programmeerijaid, aga vajame juurde vähem, kuid hästi väljaõpetatud mõtlevaid inimesi – analüütikuid». See artikkel ja Tartu Ülikooli professori Jaak Vilo arvamus 13. veebruari Postimehes, mille järgi tuleks panna kõik programmeerimist õppima, vajavad veidi selgitamist ja täpsustamist.

Esmalt parandan üht Taveteri ebatäpset tõlgendust, justkui meie «tööturg vajavat igal aastal juurde koguni kuni 4500 IT-spetsialisti». Meie parim teadmine ning prognoos info- ja kommunikatsiooni (IKT) pädevusega spetsialistide tööturu kohta on koondatud OSKA 2016. aasta info- ja kommunikatsioonitehnoloogia raportisse, milles on väga põhjaliku analüüsi alusel esitatud nii praegused kui ka soovitatavad IT-erialade lõpetajate arvud ja arendusprioriteedid.

OSKA raportis, mille koostamises osalesid aktiivselt ka ülikoolid, öeldakse, et meie majandus vajab 2020. aastaks 37 000 IKT-spetsialisti, samas kui nendesamade oskustöötajate tegelik hõive aastal 2015 oli 22 970. Vahe on 14 030 (viie aasta peale), st vaja on juurde umbes 2800 IKT-spetsialisti aastas. Ja seda arvu ei suuda koolid pakkuda, st pole nii palju lõpetajaid. Ainus võimalus on ümberõpe ning mõistlikus koguses ja õigete ekspertide siia meelitamine välismaalt.

Kuigi praegu on otsituim IT-töötaja programmeerija, ei ole puuduolevad spetsialistid üksnes programmeerijad ega ka analüütikud. Raportis tuuakse esile peamine sisuline vajadus: «Jätkuvalt kasvab vajadus suuremat lisandväärtust loovate IKT rakendamise spetsialistide järele.»

Tegelikult pole meie majanduse jaoks IKT-sektori arendamine eesmärk omaette. Ikka kogu majanduse arukas areng IT nutika rakendamise abil on eesmärk. Seda on võimalik saavutada vaid tehnikaspetsialistide, programmeerijate ja analüütiliste visionääride koostöös.

Hea analüütik on küll võimeline mistahes valdkonna endale selgeks tegema, aga praktilise innovatsiooni teevad ära valdkonda sügavalt tunnetavad spetsialistid. Seepärast on väga oluline valmistada ette kõigi majandusharude spetsialiste, kes suudavad mõista IT-arendust analüüsist tarkvaraarenduseni.

Hea meel on tõdeda, et riigi ja erasektori koostöös on selleks astutud juba konkreetseid samme. Selle aasta algusest korraldatakse programmi «Vali IT!» raames tasuta tarkvaraarenduse koolitusi, kuhu oodatakse juba kõrghariduse omandanuid, kellel on olemas ka korralik töökogemus mõnes muus majandusvaldkonnas.

See täiskasvanute ümberõpe on hästi praktilise suunaga – pärast 1,5-kuulist õpet arvutiklassis lähevad koolitatavad kahekuulisele õppepraktikale ettevõtetesse. Nii saavad koolitatavad teha päristööd ning praktikafirmad leiavad endale uusi perspektiivseid spetsialiste. See programm on siiani avatud ja kõik huvilised saavad end kursustele registreerida.

Tegelikult vajame ülikooliõppele lisaks hoopis rohkem seesugust IT-valdkonna praktilise «käsitöö» õpetust, sest «Vali IT!» raames saab aastaks 2020 ümberõppe vaid 500 inimest. Kindlasti suudab osa neist end arendada ka infotehnoloogia analüütikuks. Loodetavasti ka oma majandusharu innovaatoriks.

Seotud lood
29.05.2020 31.05.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto