Postimees 1901. aastal: valdade ühendamine jätab talurahva hääleta

Põlva ja ümberkaudsed vallad. FOTO: kaart.postimees.ee

Helmest. Meie mail on valdade ühendamisel üks tagajärg ilmunud, mida mitte hääde hulka lugeda ei või, vaid mis ainult mõisapidajate ringkondadele tulus võib olla.

Enne oli igal vallal kihelkonna konvendi pääl oma saadik ja igal mõisal oma hääl, nii et kumbagi erakonda ühevõrra oli. Nüüd on aga ühendatud valdadele üksainus isik endiste häälte arvuga saadikuks lubatud, kuna igal mõisal ühendatud valdades oma isik oma hääle õigusega on jäänud. Sellel asjal on väga paha külg.

Kui nüüd see ühendatud valdade paljuhäälne saadik ennast laseb teiste kilda vedada, mida nüüd iseäranis hoolsasti teha püütakse – mõjukatel inimestel on ju tuttavasti hästi mõjusaid abinõuusid, – ehk kui sarnane saadik ilmumata jääb, mis mõnesugusel põhjusel juhtuda võib, siis ei ole talurahval enam iialgi võimalik oma soovisid kaitsta. Seda ära nähes olivad mõned vallad ühendamise puhul tingimiseks teinud, et neile igale ühele oma konvendisaadik ja kirikusaadik jääks. Talurahva asjade komissar ja kirikueestseisja isand on selle lepingupunkti seadusevastaliseks tunnistanud ja kinnitamata jätnud. 20.02.1901

18.02.2017 21.02.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto