Sisukord
Kultuur
Postimees
25.02.2017
Eesti Galerii: Ameerika sõdurid käisid kinos «1944» vaatamas (2) Mälumäng Mida sai kuupalga eest 90 aastat tagasi? Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Tagakülg Selgus jääkaru sugu Tsitaate aastapäevakõnedest 25.02 Nagu Sputnikult kukkunud (6) Vitriini AK osa, 25.02 Eesti lühiuudised 25.02 Vitriini Postimehe osa, 25.02 Vabariigi aastapäeval kõlasid üleskutsed hoida ühtsust NATO kursil täiskindral (1) Majandus Mida sai kuupalga eest 90 aastat tagasi? Välismaa Jaapani hõbekeeled müüvad üksikutele naistele unistusi Iraagi väed jõudsid Mosuli lääneossa Välismaa lühid Arvamus Peeter Langovitsi tagasivaade: kuidas eestlased 20 aastat tagasi esimese avaliku internetipunkti said Marti Aavik: naabrinaise vabadus, las minna? (13) Juhtkiri: Vabariigi aastapäev sisendab lootust (1) Edasi 1990. aastal: intertüdrukud Valdur Mikita: läänemeresoomlase viimane karje (36) Elagu Jaak Prints! (4) Trumpi kuldne valik Exegi mo(nu)mentum Ulmest tegelikkuseks: mida teha puurist valla lastud robotiga? Kultuur Aeg armastada, aeg andestada Eesti kultuuri täheatlas: Looming – meie kirjanduse parlament Maastik kahe tüdruku, kahe poisi ja kuningaga, kass all paremas nurgas Aja auk. Hinge kaleidoskoop Aja auk. Töö marksistlikus tehases Nädala plaadid. Mis tantsima? Meil on homme käikulaskmine Elagu Jaak Prints! (4) Sport Valga/Valka mängijad saatsid kihlveoskandaali tõttu meediale avaliku kirja Kahevõistlus on out, soomlane tahab suusatamist Sildarude kuldse duubli peale tõusid emotsioonid lakke Ujumiskoondise peatreener asus süsteemi reformima AK Peeter Langovitsi tagasivaade: kuidas eestlased 20 aastat tagasi esimese avaliku internetipunkti said Eesti kultuuri täheatlas: Looming – meie kirjanduse parlament Ain Mäesalu: 800 aastat tagasi saavutasid eestlased Otepääl ühe ristisõdade olulisima võidu Maastik kahe tüdruku, kahe poisi ja kuningaga, kass all paremas nurgas Aeg armastada, aeg andestada Aja auk. Töö marksistlikus tehases Aja auk. Hinge kaleidoskoop Nädala plaadid. Mis tantsima? Meil on homme käikulaskmine Valdur Mikita: läänemeresoomlase viimane karje (36) Soomes on varjend majas sama loomulik kui seinad või katus (1) Eesti seisukoht: Kriisikoldest lahkumine on punkrisse varjumisest tõhusam (2) Arter Sõiduproov: Nissan Micra. Ellujäämisõpetus herilase näitel Videomängus maailma loomine. Kirjandus 2.0 Kodu on seal, kus on su süda Noorte luuletajate isamaalised riimid Horoskoop Mis on kleidi all? Gaute Kivistik: Ega võidud õpeta midagi, õpetavad ainult kaotused Tartu noored, kes lähevad otse «Eesti laulu» lavale Miks kodumaised telesarjad on välismaistest popimad? Justin Petrone: ebamugav küsimus (2) Sai pole saatanast! Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Miks kodumaised telesarjad on välismaistest popimad?

6 min lugemist
  • Maailmas pole kunagi olnud nii palju telekanaleid kui praegu.
  • Vaatajad eelistavad kõikjal omamaist sisu.
  • Rahvusvahelisel teleturul on Eesti ostja, mitte müüja.
Hispaania-Itaalia-Prantsusmaa ühistööna valminud, 40 miljonit eurot maksma läinud ja filmiportaalis IMDB 10st reitingupunktist 8,5 saanud «Noor paavst» viis kinostaar Jude Law’ telemaailma koorekihi hulka. Esimesest ameerika päritolu paavstist kõnelev draamasari on juba pälvinud kriitikute heakskiidu Itaalias, Suurbritannias ja Iirimaal, kuid Eesti põhikanalitesse seda sarja veel tulemas pole. FOTO: SCANPIX

Kunagi vaatas enamik meist sarju «Sõbrad» ja «Salatoimikud». Kellele ei kõlvanud «Meeleheitel koduperenaised», sellele oli «Lost». Moefirmade sisuturundus muutis «Seksi ja linna» lõpuks naeruväärseks, sest vaatajate hulga poolest oli see väärt mitut Vogue’i. Tänapäeval, võib-olla siis, kui näosaate hooaeg läbi saab, räägime me veeautomaadi juures ehk vaid ETV pühapäevaõhtusest krimisarjast. Kuhu on jäänud sarjad, mis kõnetavad vaatajaid ühtemoodi Ameerikast Armeeniani?

Tellijale

Eestis on kolm põhikanalit, millest igaühel veel ka väiksemad sõsarkanalid. Lisaks hulk kusagil mujal kokku pandud ja subtiitritega varustatud sarja- ja filmikanaleid, rääkimata voogedastusteenustest. «Maailma mastaabis pole televisioonis kunagi olnud nii palju raha ja nii palju kanaleid kui praegu,» ütleb Kanal 2 programmijuht Olle Mirme.

ERRi hankeprogrammide ostja Tiina Annuse hinnangul on summad, mis telesarjade tootmises üle ilma ringlevad, kirjeldamatult suured. «Tundub, et pea iga järgmise sarja eelarve teeb uue rekordi,» räägib Annus. «Kallimate draamasarjade tunnise osa tootmisele kulutatakse väidetavalt 10 miljonit dollarit, aga see pole piir, suuremagi eelarvega on tehtud.» Annuse arvates on valik paisunud nii suureks, et kahjutundega peab kaaluma, mida välja jätta, sest eetriaega ja raha kõigele lihtsalt ei jätku.

24.02.2017 27.02.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto