Sisukord
Arvamus
Postimees
20.02.2017
Eesti Mälumäng Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Reps langes Vene propaganda lõksu (14) Avariipaigalt lahkumist põhjendatakse hirmuga Uhtna leid tõestas, et Eestis valmistati pronksehteid Repsi naiivsust kasutati ära ka Marimaal Kaevurite lesed süüdistavad meeste tööandjat hoolimatuses Sõjamuuseumis lavastati Vabadussõja lahing Riik karmistab võimuametite töötajate taustakontrolli Ida-Virumaal suureneb kelmuste hulk Reps Sputnikus: Eesti poliitikud ajavad rahvusi omavahel tülli (17) Majandus Seeniorid pürgivad toidutööstuskuningaks Majanduse lühiuudised Maa-alusele hiigelelektrijaamale terendab uus võimalus (8) Välismaa AJA PEEGEL. Vastuoluline revolutsionäär Malcolm X Gates kutsus maailma turvama vaktsiinidega Sotsid astuvad Merkelile valusalt kandadele Kaljulaidi sõnul on Eestil panustaja, mitte tarbija maine Eesti riigipea debüteeris Euraasia paneelil Välismaa lühid Ainult tulemüürist ja viirustõrjest ilmselgelt ei piisa Muuseum jutustab loo lastest Balkani sõjas USA senaator lubas Venemaale 2017. aastal peksa anda (2) Arvamus Vastulause: Postimehe reitingulugu solvas Keskerakonda (9) Aune Valk: miks Eesti lapsed on targad, aga õnnetud? (5) Postimees 1901. aastal: valdade ühendamine jätab talurahva hääleta David Davis: Brexit sõpru ei lahuta Juhtkiri: Müncheni sõnum ehk kohaloleku tähtsus (1) Jüri Reinvere: pideva üksteise provotseerimisega viskame ainult konfliktidele hagu alla (9) Kultuur 30 valguskiirusaastat Terminaatorit Teisel pool karumelu Sport Selver murdis võitmatu Tartu Tahtsime parimat, aga välja kukkus nagu alati Balta võttis talve katsetusteks, et suvel suuremat kala püüda Medaleid noppinud Henry Sildaru naudib võistlemist täiel rinnal MM kujunes Dahlmeieri jõudemonstratsiooniks Tartu Aktsiisiga Euroopasse: varsti õllehind sama mis Soomes Sõudeäss võidutses suusarajal Hollandlased sõitsid Eestisse, et kordki elus jääl kala püüda Toome jalamile kerkib lõõtsmaja Laulude vahel vilksatab tõsist elu Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jüri Reinvere: pideva üksteise provotseerimisega viskame ainult konfliktidele hagu alla

10 min lugemist
Jüri Reinvere FOTO: Mihkel Maripuu

Kohalikult tehakse ennast suureks, aga rahvusvaheliselt väikseks, rääkis helilooja ja esseist Jüri Reinvere intervjuus Marti Aavikule. Eestile on väga vaja, et mõistaksime oma tugevusi ega asuks seisukohale, et oleme küll tublid, aga nii väikesed, et mis meist ikka sõltub. Reinvere utsitab kõvahäälselt kõnelema nii ELi poliitikas kui kultuuriilmas.

Tellijale Tellijale

Mitme teie hea kirjutiste hulgast on žürii valinud just selle, mis on kõige mustemates toonides. Kujutate Euroopa kultuurilist frustratsiooni. Aga kust võiks tulla uus ärkamine, elu ja helgem vaade tulevikule?

Aluseks on see, mida inimesed ise oma elust mõtlevad. Räägime palju poliitikast ja majanduse osast selles, mis ongi ju oluline. Minu enda kogemus on, et kõikide otsuste taga on kultuuritaust, mida majandus mõjutab märksa vähem kui poliitikat. Ma ei pea silmas üksikuid kunstiteoseid, vaid seda, mida inimesed ette kujutavad, missugune nende elu peaks olema. Seda määrab eelkõige kehtiv kultuur. Meil läänes on praegu väga segane kultuuride ajastu ja kui selles midagi muutub, siis hakkavad ka muud asjad muutuma. Leian, et lahendus algab inimestest endist.

Näeme mitmel pool, et inimesed on ehmunud valimistulemustest ja sellest, kui nad lähevad oma koduuksest välja ja näevad, et kodukant on täiesti muutunud. Võib-olla on liiale mindud rahvaste segamisega? Võib-olla peaks Jüri Reinvere ka Eestis elama, mitte näiteks berliinlasi või norralasi ehmatama?

Minu meelest on maailmapoliitikas praegu küsimus selles, et inimestel on kohutav turvalisusetuse tunne. Majanduslikult pole ju enamikul kunagi nii hästi läinud kui praegu. Küll on aga inimesed väga suure pinge all. Inimesed vajavad täiesti praktilist turvatunnet, et kui lähed tänavale, siis ei tapeta sind ära, või kui viid lapse kooli, siis sa ei pea tema pärast muretsema. Lisaks painab inimesi abstraktne hirm – me ei tea, missugune on maailm 30 aasta pärast, kui meie lapsed suureks saavad.

Kas rahvaid ei peaks segama? Olin 18, kui Eestist ära läksin. Olen kohtunud igasuguste inimestega ja ka nendega, kes on minu kombel ühest riigist teise rännanud. Võin oma kogemusele toetudes öelda, et valdav osa ei taha vahetada oma elukohta. Kui seda tehakse, siis õpingute ja enese arendamise tõttu või siis seepärast, et on mingi paha tunne. Räägime pagulastest, aga peaksime vaatama ka seda, miks Eesti inimestest tühjaks jookseb. Kohapeal võib see paista ühtmoodi, aga kui vaadata Berliinist, siis on selge, et midagi peab olema Eestis viga, et siit inimesed lahkuvad.

18.02.2017 21.02.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto