Sisukord
Arvamus
Postimees
20.02.2017
Eesti Mälumäng Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Reps langes Vene propaganda lõksu (14) Avariipaigalt lahkumist põhjendatakse hirmuga Uhtna leid tõestas, et Eestis valmistati pronksehteid Repsi naiivsust kasutati ära ka Marimaal Kaevurite lesed süüdistavad meeste tööandjat hoolimatuses Sõjamuuseumis lavastati Vabadussõja lahing Riik karmistab võimuametite töötajate taustakontrolli Ida-Virumaal suureneb kelmuste hulk Reps Sputnikus: Eesti poliitikud ajavad rahvusi omavahel tülli (17) Majandus Seeniorid pürgivad toidutööstuskuningaks Majanduse lühiuudised Maa-alusele hiigelelektrijaamale terendab uus võimalus (8) Välismaa AJA PEEGEL. Vastuoluline revolutsionäär Malcolm X Gates kutsus maailma turvama vaktsiinidega Sotsid astuvad Merkelile valusalt kandadele Kaljulaidi sõnul on Eestil panustaja, mitte tarbija maine Eesti riigipea debüteeris Euraasia paneelil Välismaa lühid Ainult tulemüürist ja viirustõrjest ilmselgelt ei piisa Muuseum jutustab loo lastest Balkani sõjas USA senaator lubas Venemaale 2017. aastal peksa anda (2) Arvamus Vastulause: Postimehe reitingulugu solvas Keskerakonda (9) Aune Valk: miks Eesti lapsed on targad, aga õnnetud? (5) Postimees 1901. aastal: valdade ühendamine jätab talurahva hääleta David Davis: Brexit sõpru ei lahuta Juhtkiri: Müncheni sõnum ehk kohaloleku tähtsus (1) Jüri Reinvere: pideva üksteise provotseerimisega viskame ainult konfliktidele hagu alla (9) Kultuur 30 valguskiirusaastat Terminaatorit Teisel pool karumelu Sport Selver murdis võitmatu Tartu Tahtsime parimat, aga välja kukkus nagu alati Balta võttis talve katsetusteks, et suvel suuremat kala püüda Medaleid noppinud Henry Sildaru naudib võistlemist täiel rinnal MM kujunes Dahlmeieri jõudemonstratsiooniks Tartu Aktsiisiga Euroopasse: varsti õllehind sama mis Soomes Sõudeäss võidutses suusarajal Hollandlased sõitsid Eestisse, et kordki elus jääl kala püüda Toome jalamile kerkib lõõtsmaja Laulude vahel vilksatab tõsist elu Meelelahutus Koomiks Sudoku

Reps Sputnikus: Eesti poliitikud ajavad rahvusi omavahel tülli

2 min lugemist
Sputniku Eesti veebilehel 31. jaanuaril avaldatud väidetav intervjuu haridusminister Mailis Repsiga. FOTO: Kuvatõmmis

Venemaa propagandakanalis Sputnik 31. jaanuaril avaldatud usutlus Keskerakonda kuuluva haridus- ja teadusminister Mailis Repsiga.

«Alates 2003. aastast alustasime Eestis holokausti meenutamist.  Ja nüüd saame aru, et see ei olnud ainult mingi suur sõjaline konflikt. See oli kohutav nähtus juudi rahva vastu. 2003. aastal olin ministriametis esimest korda. Ja mulle meenub, kuidas toona kahjuks räägiti pikalt ühiskonnas sellest, et sellist päeva ei ole Eestis vaja, et Eestis oli oma tagakiusamine, olid omad probleemid. Eesti ajaloolased ei tahtnud väga pikalt mõista, milline tragöödia see oli.

Mina tahtsin, et minu lapsed saaksid ise Auschwitzi laagris aru ja tunnetaksid [holokausti]. Meil on tõesti omad probleemid. Kogu minu pere oli Siberis, paljud neist jäid sinna, paljud hukkusid. Aga see, mis juhtus holokaustis, oli palju süsteemsem, see oli midagi muud. See oli hullem. Seal ei olnud midagi poliitilist. See oli selgelt ühe rahvusgrupi hävitamine. Seda on vaja mõista ja teada. Tunnetasin seda, kui olin Auschwitzis ja selle koha läheduses, sain emotsionaalselt aru, tuginedes inimeste meenutustele, nende öeldule, kõigele, mida nägin. Isiklik faktor avas minu silmad sellele inimeste hävitamissüsteemile,» rääkis Reps.

- Väikeses Eestis elab peale eestlaste veel palju teisi rahvusi: venelased, valgevenelased, ukrainlased, juudid, lätlased ja teised. Kas on lootust, et eri rahvusest inimesed hakkavad üksteisest rohkem aru saama, leiavad ühise keele, austavad üksteise kultuuri ja eelkõige väldivad sellist nähtust nagu ksenofoobia?

Kui reaalselt vaadata, siis viimase kahe-kolme aasta jooksul üle kogu maailma, eriti Euroopas, ja meil Eestis on tekkinud väga palju küsimusi. Ligikaudu viis aastat tagasi räägiti Euroopas, et sõltumata sellest, kuidas inimene välja näeb, milline on tema rahvus, kõik me jagame samu püüdlusi, väärtusi elus. Me kõik tahame, et meie perel läheks hästi, et oleks hea tervis, et elu oleks stabiilne.

Aga kahjuks nüüd pööravad poliitikud rohkem tähelepanu sellele, mis häälestab inimesi üksteise vastu. Ja kahjuks on seda Eestis rohkem täheldada. Me ei räägi praegu enam sellest, mis juhtus 2007. aastal (viide aprillirahutustele ehk pronksööle – toim). Kuid viimase kahe-kolme aasta jooksul on meil kahjuks olnud täheldada selliseid hetki, kus on tunda, et inimesed ei taha mõista, et selline poliitika ei anna meil Eestis midagi. Meil on siin palju kogukondi, nii palju erinevaid kultuure. Näeme seda koolides, erinevatel kultuurisündmustel, festivalidel. Kui oleme kõik koos, siis loomulikult võidame kõik.

- Kas teil õnnestub teha midagi selle heaks, et suhted eri rahvuse esindajate vahel oleksid paremad?

Noored inimesed eri rahvustest on väga avatud. Ja nad tahavad väga midagi koos ära teha. Meil toimub suvel huvitav üritus. Me kõik viime ellu erinevaid kultuuriprojekte. Mina olen optimist, loomulikult. Aga poliitilisel tasandil inimesed ei taha kogu aeg rääkida sellest, et eri rahvuste vahel valitsevad suhted annavad meile lisavõimalusi ühiskonnas. Ja kahjuks on see selline mäng, mida veel mitu aastat tagasi ei esinenud. Aga nüüd on. Siiski loodame, et saame seda suunda muuta. Töötame selle kallal. Ja loodame parimat.

Seotud lood
18.02.2017 21.02.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto