Sisukord
Uudised
Postimees
28.02.2020
Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! Eesti Koroonaviirus jõudis Eestisse Riia kaudu Iraanist «Meil ei ole hädaolukorda ega kriisi – on oht» (1) Reisijatel tasub olla valmis lisakulutusteks Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Katri Raigi suhtes ei alustatud kriminaalmenetlust Sajuses Lõuna-Eestis viibib teede lumest puhastamine Majandus Maitsesuitsu keelamine toob salakauba tagasi Liviko juht: Laua Viinal on eestlaste mandaat Eestlaste sularaha hakkab ringlema läbi USA turvafirma Linnahalli rahastajad tahtsid ka Estonian Airi Välismaa Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks Tšetšeeni blogija pääses tapmiskatsest eluga Kesk-Inglismaa üle ujutatud, uus torm tulekul Kreeka protestides sai viga üle 60 inimese Austria näitab eeskuju kahe äärmuse valitsusega (1) Johnson ähvardab suvel kõnelused ELiga katki jätta Süüria opositsiooniväed vallutasid tagasi olulise linna Arvamus Kairi Kreegipuu: mesilase enesehinnangust sotsiaalteadlase pilguga Koroona koduõuel Evald Übi: milleks meile miljonilinn Tallinn? Andrei Kuzitškin: Vene topeltkodakondsus kui Kremli relv Andrus Karnau: kingitus Tallinkile Meie Eesti Aleksei Lotman: looduse hävitamine on enesetapjalik ja amoraalne Mihkel Kunnus: eetilised dilemmad ei kao keskkonnateadmiste kasvades Helle Mäemets: majanduskasvu muutuv mõte Kultuur Just neid lavastusi soovitavad eksperdid Enno Halleki elurõõm ja mängulisus Õõvastav õudusdraama Sport Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Profipoksi eripära – igal külal on oma tšempion Tallinn Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Tartu Monica Rand ja Madis Lepajõe: kaks tegusat koalitsiooniaastat said läbi Kati Voomets: kuidas päriselt raha koguma hakata? Hiinalinna potipõllumeestele tuleb sel aastal kevad teisiti Tartlased panevad ka lähivaldade elanikud ringi väntama Meelelahutus Koomiks Sudoku

Psühhiaater: õhtuti kuuspaki õlut joova mehe keha on suures hädas

6 min lugemist
Psühhiaater Teelia Rolko teab hästi, et alkoholisõltuvus ei haara ainult sõltlast ennast, vaid ka tema lähedasi. Ta on veendunud, et kui püüda sõltlase peret aidata ja varem sekkuda, siis on võimalik ära hoida kaudsemad probleemid. FOTO: Sille Annuk

Arst Teelia Rolko on veendunud, et alles siis, kui inimesed saavad aru, millal alkoholisõltuvuse probleem päriselt algab, saab loota, et neil on enam julgust ja oskust varem abi küsida. 

Maailma terviseorganisatsiooni andmetel kõnnib alkoholiprobleemiga inimestest 92 protsenti ringi ilma ravita.

Psühhiaater Teelia Rolko, öelge palun, kellest käib jutt. Kas nendest, kes on oma probleemi juba teadvustanud, või hoopis neist, kes usuvad, et muret ei olegi?

Jutt käib inimestest, kelle puhul oli selge, et nad tarvitavad alkoholi sellisel määral, mis ületab väikse riski piiri. Uuriti, kas nad on kellegi poole pöördunud.

Üks osa vastas, et nad ei pea alkoholi oma probleemiks, neid oli laias laastus pool. Edasi vastati, et nad ei tea, kelle poole pöörduda. Ning kolmas osa vastas, et neil on häbi abi küsida, kuna tunnevad end alkoholiprobleemi tõttu märgistatuna.

Miks ikkagi jäävad üheksa kümnendikku tähelepanuta?

Ajalooliselt teame, et alkoholismiga tegelevatesse keskustesse sattusid üsna hilises staadiumis alkoholisõltlased. Tänapäevane käsitlus läheb hoopis teises suunas. Probleem algab palju varem, juba 20. ja 30. aastates, mil inimesed käivad tööl, neil on perekond. Juba siis hakkavad tekkima teatavad probleemid, aga seda kõike peetakse normaalseks.

Tooge mõni näide, mis on nii-öelda normaalne?

Mul oli üks patsient. Tema meelest oli täiesti normaalne, et ta jõi õhtu jooksul ära kuuspaki õlut. Ta oli väga üllatunud, kui ma talle tema maksaanalüüsi näitasin ja ütlesin, et ta keha on hädas. Et ta maks teeb täisvõimsusega tööd ja sel on hakkamasaamisega suured raskused. 

Ja kui ma siis selgitasin, et väikse riskiga alkoholitarvitamine on see, kui ta kuuspaki asemel joob õhtu jooksul kaks pooleliitrilist õlut ja et mõnel õhtul nädalas ei joo üldse, oli ta siiralt üllatunud.

Psühhiaatriakliinikus on nüüd avatud päevakeskus, mis pakub tuge inimestele, kel on alkoholi tarvitamise häire. Kuidas te need esimesed patsiendid olete üles leidnud?

Üks neist oli juba varem psühhiaatri poole pöördunud. Kaks olid käinud päevakeskuses vastuvõtul pärast seda, kui olime avalikkust teavitanud, et alkoholiprobleemi korral on võimalus pöörduda vaimse tervise õe vastuvõtule. Üks tuli koos elukaaslasega. 

Sageli just elukaaslane partneri probleemi märkabki ja toob ta siia. On ka sotsiaal- ja kriminaalhoolduse töötaja ja perearstide suunatuid.

Seal on ka teie patsient?

Seal on jah üks inimene, kes oli pöördunud minu poole varem. Me hakkasime temaga tööle ning nüüd tekkis meil tänu programmile «Kainem ja tervem Eesti» võimalus suunata ta päevaravile. 

Hakkasite patsiendiga tööle. Mida see tähendab?

Levinud on arusaam, et ma käin arsti juures ära ja ongi kõik. 

Või et ma käin «tilga» all ära ja siis olen olnud alkoholiravil ning pärast seda olen terve. 

Kõigepealt: tilguti all käimine on tegelikult võõrutusravi. See on ainult sissejuhatus alkoholisõltuvuse ravile. Sellega tehakse inimene alkoholist füüsiliselt puhtaks, kõik jäägid eemaldatakse verest. 

Aga töö, mis hoiab inimese kaine, ning sõltuvusprobleemiga tegelemine algab pärast seda. 

See tähendab regulaarseid kohtumisi tervishoiutöötajaga, ükskõik kas selleks on siis psühholoog, õde või arst. 

Niisugune periood peaks kestma vähemalt kuus kuud kuni aasta. 

Sageli on neil patsientidel kaasuvad psüühikahäired, mis omakorda vajavad ravi. Sest kui inimene on depressioonis, siis ta soovib juua. Ja vastupidi: alkoholi pidevast tarvitamisest on depressioon tekkinudki. 

Mida teie ikkagi teha saate?

Kui inimene astub uksest sisse, on see juba mulle märk, et tal on motivatsioon. Muidu poleks ta tulnud. Psühhiaatriakliiniku arstide ja õdede ülesanne ongi aru saada, mis seda inimest tegelikult motiveerib. Mõnele on oluline säilitada töö, teisele perekond, kolmandale saavutada see, et üldse kedagi enda kõrvale leida.

Sellest on väga vähe kasu, kui ma arstina ütlen, et teate, teil on vaja kaine olla. Me peame inimese vestlustega nii kaugele viima, et ta ise sõnastaks selle, mida ta tahab oma alkoholiprobleemiga ette võtta.

Tegelikult on kaks eesmärki: alkoholisõltuvuse korral püüda hoida täielikku kainust või alkoholi kuritarvitamise korral, mis on natukene kergem vorm, kaaluda mõõdukat alkoholi tarvitamist. See tähendab juua alkoholi ainult väikse riski piirides. 

FOTO: Artur Kuusi illustratsioon

Aga sõltuvusega inimene võib seda «natuke pruukimist» jätkates tsüklisse kukkuda?

Alkoholisõltuvus on kroonilise kuluga haigus. Välja me seda ei ravi, aga sellega on võimalik edukalt elada. Seda me räägime patsiendile juba esimesel kohtumisel.

Tagasilangused on selle haiguse puhul pigem norm kui erand. 

Ka lähedastel on arstile väga suured ootused: et nüüd ma ta teile tõin ja nüüd te teete nii, et ta on meil elu lõpuni kaine. Ma ütlen alati seepeale, et nii ei ole. Et me peame kõik valmis olema selleks, et tagasilangus tuleb varem või hiljem. 

Ravi eesmärk on aga, et me püüame teha võimalikult pikaks need perioodid, kus alkoholisõltlasel tagasilangust ei esine.

Millal saab perearst saata oma alkoholiprobleemiga patsient psühhiaatri vastuvõtule?

Me oleme selleks välja töötanud ravijuhendi ning selles on soovitused.

Alkoholisõltuvuse jagame me omakorda kergeks, mõõdukaks ja raskeks. Ja kui ei ole kaasuvaid psüühikahäireid, siis võivad perearstid edukalt inimese aitamisega toime tulla.

Toon näite patsiendist, kel on veel alkoholi kuritarvitamise faas, mitte otseselt sõltuvus.

30-aastasel mehel diagnoositakse kõrgvererõhutõbi. Peale muude vererõhu tõusu põhjuste väljaselgitamist võiks perearst nüüd tollelt mehelt küsida, ega ta liigselt alkoholi tarvita. Alkoholi liigtarvitamine sageli tõstab vererõhku!

Siin võib piisata perearsti oskuslikust selgitustööst, et missugused terviseriskid alkoholi liigsest tarvitamisest üldse kerkivad ning mis on normi piirid, mida võiks hoida.

Kui tegu on raske sõltuvusega, siis on see teie kui psühhiaatri töö?

Need on patsiendid, kellelt tahaksin küsida: kus te 20 aastat tagasi olite?

Neil on juba olulisi alkoholi tarvitamise tüsistusi. Neil on kaksteistsõrmikuhaavandid, tasakaaluhäired, kuna jalgades on närvid kahjustunud. Välja võib olla kujunenud dementsus. 

Aga raske alkoholisõltlane on meie mõistes see inimene, kes lisaks oma kehalistele probleemide olemasolule on kaotanud töö, pere ja sõbrad. Võib-olla isegi peavarju. Temaga peame alustama nullist. 

Mul oli üks patsient. Tema meelest oli täiesti normaalne, et ta jõi õhtu jooksul ära kuuspaki õlut. Ta oli väga üllatunud, kui ma talle maksaanalüüsi näitasin ja ütlesin, et ta keha on hädas.

Mitu aastat ja mida peaks ta sel juhul olema joonud?

Klassikaline muster on niisugune, et kui 20. eluaastate alguses on inimene tarvitanud alkoholi rohkem, kui madal riskipiir lubab. Seesama kuuspaki joomine näiteks igal õhtul …

Kui lisandub geneetiline soodumus – kui vanematest üks on sõltlane –, siis on temal neli korda suurem risk haigestuda, ning sel juhul areneb haigus kiiresti. 

30. eluaastaiks on tekkinud sõltuvussündroom. 

Inimesel tekib tunne, et on vaja peale võtta, sest nii halb on olla. Jäetakse töölegi ilmumata, sest nii halb on olla. Ja probleemid hakkavad kuhjuma. Selleks, et alkoholisõltlaseks saada, peab kõvasti harjutama. 

Kuidas pääseb alkoholiprobleemiga inimene psühhiaatri juurde ning siis päevakeskusesse ravile?

Tänu programmile «Kainem ja tervem Eesti» pääseb iga inimene kolme tööpäeva jooksul pärast registreerimist vaimse tervise õe vastuvõtule. Otse psühhiaatri juurde küll mitte, aga esimene inimene, kellega ta meie majas kohtub, ongi vaimse tervise õde.

Miks on alkoholisõltuvuse teema teile nii oluline?

Mulle meeldib, kui on süsteem. Ja ma nägin, et Eestis saab seda luua. Kui me saame inimesele teha abi paremini kättesaadavaks, paremaid teenuseid pakkuda, siis miks istuda käed rüpes.

Alkoholisõltuvus ei haara ainult sõltlast ennast, vaid traumeerib ka tema lähedasi. Kui me saaksime sõltlase peret aidata ja varem sekkuda, siis saaksime ära hoida need kaudsemad probleemid. 

Ja teine asi – kogu ühiskond arvab, et alkoholisõltuvus on miski, millega ei ole midagi peale hakata. Aga on küll. Kui mõni neist sõltlastest püsib ka aasta aega kaine, on tubli töömees ja hea isa, tore abikaasa, on see suur asi.

See ei ole võimatu missioon?

Ei ole võimatu. Probleem on ikka selles, et inimesed pöörduvad liiga hilja, ja siis me saame küll tõdemuse, et on võimatu, sest tõesti – dementsust ja raskeid kahjustusi me olematuks ei muuda.

Naised on vist omaette teema?

Naistega on keerulisem. See tuleneb kultuurilisest olukorrast. Meestele oleks nagu rohkem lubatud kui naistele … Vanasti käisid mehed kõrtsis, aga naised ootasid kodus. 

Kui nüüd naine teatab, et tema joob, siis mõistetakse seda palju enam hukka. Naisel on alati hirm, et kui ta kuhugi pöördub, siis äkki ta kaotab oma lapsed. Ja nad püüavad igal võimalikul viisil näidata, et nad tulevad toime.

Ühe Amsterdamis tehtud uuringu järgi on kõige suurem rühm, kes kasutab internetis eneseabi lehekülgi alkoholi tarvitamise vähendamiseks, keskeas abielunaised.

Tehke nüüd palun kindlaks, kas minu harjumus mõnikord klaas veini juua võib mulle kuidagi ohtlik olla!

Siin piisab ühest küsimusest, mida võiks igaüks endale esitada. 

Kui sageli te viimase aasta jooksul olete joonud korraga neli alkoholiühikut või enam alkohoolset jooki? Mehed kuus alkoholiühikut või enam alkohoolset jooki?

Ja kui vastus on üks kord või rohkem, siis on vajalik edasine vestlus, et täpsustada alkoholi liigtarvitamise asjaolusid.

Niisiis paar klaasi veini mõnel päeval nädalas on paras, aga kui ma joon selle koguse ära nädalavahetusel ühekorraga, on see väga halb?

See on binge drinking – episoodiline tugev joomine, korraga palju joomine. Just noortele hästi omane, aga selle peale ei mõelda. See on meie kehale suur koormus, kahjustab nii maksa kui aju. 

Psühhiaatriakliiniku päevaravikeskus

  • Toetav keskkond aadressil Riia 167 neile, kes tarvitavad alkoholi viisil, mis rikub nende elu ja tervist, ning kes soovivad alkoholist loobuda.
  • Päevakavas on vestlused psühholoogiga ja lähedaste nõustamine. Samuti lõõgastavad harjutused kehalise ja vaimse pinge vähendamiseks, rühmateraapiad ning paljude spetsialistide individuaalsed nõustamised, et terveks saamist paremini motiveerida.
  • Päevakeskuse vaimse tervise õe vastuvõtule saavad pöörduda kõik alkoholisõltuvuse murega inimesed alates 18. eluaastast. Saatekirja vaja ei ole ning teenus on tasuta. Registreerimine telefonil 731 9100 või kliinikumi kodulehel internetis http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine.
  • Päevaravikeskus alustas kuu aja eest tööd programmi «Kainem ja tervem Eesti» toel ning seal on korraga ruumi kaheksale patsiendile.
Seotud lood
27.02.2020 28.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto