Sisukord
Arvamus
Postimees
22.02.2017
Eesti Dilbert Amet palub ettevõtjatest eelpensionäridelt vabandust (1) Palju õnne Male Horoskoop Mälumäng Tagakülg Peaminister: me ei anna Sputnikule intervjuusid (23) Kaitseväe juhataja õlgadele kinnitati kindralipagunid Eesti lühiuudised Laenuori sõna otseses mõttes (7) Majandus VKG peab riigikohtu otsust võiduks Eesti Energia üle Saudi naised teevad finantssektoris edukat karjääri Välismaa KOHALIK VAADE. Leedut mürgitab uus libauudiste laine (2) Mis juhtub ELi kodanikega pärast Brexitit? Euroopa vanim järv saadab välja hädasignaali Välismaa lühiuudised 22.02.2017 Saudi naised teevad finantssektoris edukat karjääri Arvamus Jüri Laurson: esimese Tartu suusamaratoni stardikoht vajab märkimist Juhtkiri: kameeleon Reps (37) Lugeja kiri: kahju minister Repsi piiratud teadmistest (6) Edasi 1987. aastal: seltsimees M. S. Gorbatšovi viibimine Eesti NSV-s Marko Suurmägi: kolime riigikogu Narva! (17) Olev Remsu: kes hoidsid tõrvikut? (1) Jüri Ratas: liitlasväed Eestis kaitsevad Euroopa rahu ja vabadust (6) Ahto Lobjakas: inimene pole loom (34) Kultuur Ugalas uuritakse, kuidas olla hea ema ja sealjuures terve mõistuse juurde jääda Kuidas jagada armastuse sõnumit? (1) Kultuuri lühid Sport Spordi lühiuudised Kes võiks saada naiste koondise peatreeneriks, Rits, Frier või Sõber? Medalinõudlejate relvad: spetsialist, kapten ja distsipliin Esimese eestlasena suuskadel 200 km/h: põlv puruks, aga kihutan ikka edasi (1) Aivar Pohlak: tagasi alguse juurde Tarbija Puust ja punaseks: miks võiks vabariigi aastapäeva toidud ise valmistada? (1) Tartu Karmi loomuga võitleja mängib kodus kassiga Tüli olematu puukuuri pärast Tartu ülikooli raamatukogu avamisest täitub täna 35 aastat Juhtkiri: küllalt, härra minister! Jüri Kõre: saja tuhande linn Tartu ehk kas suurus loeb? (1) Paguluses pallaslane mõtles Eestile Euroopa koolide füüsikapriimused kogunevad Tartusse mõõtu võtma Testime suusarada: ettevaatust Tehvandil end kõrvetamast Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ahto Lobjakas: inimene pole loom

2 min lugemist
Ahto Lobjakas FOTO: Eero Vabamägi

Pealkirjas öeldud mõte on iseenesestmõistetav nii kristlastele kui post-kristlastele. Post-kristlased oleme me kõik, kes elame õhtumaistes ühiskondades ning võtame tõsiselt nende väärtusi. Küsimus pole loomade alavääristamises, vaid inimeste vääristamises. See ei väljendu mitte liigi, soo või mõne muu hulga tasandil, vaid iga üksiku inimese kaudu. Seaduse, nagu jumala ees, on iga inimene võrdne.

Tellijale Tellijale

Tõejärgse ajastu üheks osaks on saanud bioloogiline reaktsioon. Mida rohkem traditsiooniline ühiskondlik konsensus hajub, seda enam tunnevad loodusteaduste esindajad vajadust meenutada ühiskonnale oma tõde. Nii soovib Tartu Ülikooli loomaökoloogia professor Raivo Mänd (PM 18.02), et «mistahes seadusloomesse ja reeglite väljatöötamisse kaasataks alati ka loodusseaduste süvitsi tundjaid».

Kuid nii postmodernist kui professor Mänd peavad esmalt seadusele kuuletuma. Mõlemad on kodanikud, põhiseadustes kindlaks määratud õigustega, millest peavad lähtuma kõik riigi seadused ja poliitikad, öelgu bioloogia mida tahes. Võimetus seda tajuda osutab loodusteadlase vajakajäämisele ühiskonnateadustes. Kuid viimased polegi päriselt teaduseks tõusnud – põhjusel, et inimene on loomuselt determineerimata olend ega kuulu a priori ühegi teaduse meelevalda.

Nii ühiskond kui temas praktiseeritavad teadused on õhtumaises tsivilisatsioonis (tegelikult igal pool) konstitutsiooniliste põhimõtete meelevallas. Mitte kõik teadused pole lubatud. Tuleneb see lääne ajaloos pika aja jooksul tehtud ühiskondlikest valikutest (tihti sõdade traumeerival vahendusel), milles on sõelale jäänud teatud aluspõhimõtted. Need on praegu kokkuvõtlikult inimese vabadus ja võrdsus.

21.02.2017 23.02.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto