Sisukord
Arvamus
Postimees
25.02.2017
Eesti Galerii: Ameerika sõdurid käisid kinos «1944» vaatamas (2) Mälumäng Mida sai kuupalga eest 90 aastat tagasi? Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Tagakülg Selgus jääkaru sugu Tsitaate aastapäevakõnedest 25.02 Nagu Sputnikult kukkunud (6) Vitriini AK osa, 25.02 Eesti lühiuudised 25.02 Vitriini Postimehe osa, 25.02 Vabariigi aastapäeval kõlasid üleskutsed hoida ühtsust NATO kursil täiskindral (1) Majandus Mida sai kuupalga eest 90 aastat tagasi? Välismaa Jaapani hõbekeeled müüvad üksikutele naistele unistusi Iraagi väed jõudsid Mosuli lääneossa Välismaa lühid Arvamus Peeter Langovitsi tagasivaade: kuidas eestlased 20 aastat tagasi esimese avaliku internetipunkti said Marti Aavik: naabrinaise vabadus, las minna? (13) Juhtkiri: Vabariigi aastapäev sisendab lootust (1) Edasi 1990. aastal: intertüdrukud Valdur Mikita: läänemeresoomlase viimane karje (36) Elagu Jaak Prints! (4) Trumpi kuldne valik Exegi mo(nu)mentum Ulmest tegelikkuseks: mida teha puurist valla lastud robotiga? Kultuur Aeg armastada, aeg andestada Eesti kultuuri täheatlas: Looming – meie kirjanduse parlament Maastik kahe tüdruku, kahe poisi ja kuningaga, kass all paremas nurgas Aja auk. Hinge kaleidoskoop Aja auk. Töö marksistlikus tehases Nädala plaadid. Mis tantsima? Meil on homme käikulaskmine Elagu Jaak Prints! (4) Sport Valga/Valka mängijad saatsid kihlveoskandaali tõttu meediale avaliku kirja Kahevõistlus on out, soomlane tahab suusatamist Sildarude kuldse duubli peale tõusid emotsioonid lakke Ujumiskoondise peatreener asus süsteemi reformima AK Peeter Langovitsi tagasivaade: kuidas eestlased 20 aastat tagasi esimese avaliku internetipunkti said Eesti kultuuri täheatlas: Looming – meie kirjanduse parlament Ain Mäesalu: 800 aastat tagasi saavutasid eestlased Otepääl ühe ristisõdade olulisima võidu Maastik kahe tüdruku, kahe poisi ja kuningaga, kass all paremas nurgas Aeg armastada, aeg andestada Aja auk. Töö marksistlikus tehases Aja auk. Hinge kaleidoskoop Nädala plaadid. Mis tantsima? Meil on homme käikulaskmine Valdur Mikita: läänemeresoomlase viimane karje (36) Soomes on varjend majas sama loomulik kui seinad või katus (1) Eesti seisukoht: Kriisikoldest lahkumine on punkrisse varjumisest tõhusam (2) Arter Sõiduproov: Nissan Micra. Ellujäämisõpetus herilase näitel Videomängus maailma loomine. Kirjandus 2.0 Kodu on seal, kus on su süda Noorte luuletajate isamaalised riimid Horoskoop Mis on kleidi all? Gaute Kivistik: Ega võidud õpeta midagi, õpetavad ainult kaotused Tartu noored, kes lähevad otse «Eesti laulu» lavale Miks kodumaised telesarjad on välismaistest popimad? Justin Petrone: ebamugav küsimus (2) Sai pole saatanast! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Soomes on varjend majas sama loomulik kui seinad või katus

5 min lugemist
Pekka Rajajärvi FOTO: Liis Treimann

Soome siseministeeriumi endine varjendiekspert, praegu pensionipõlve pidav Pekka Rajajärvi leiab, et varjendid pole ka tänapäeval tähtsust kaotanud, ning ta soovitab Eestil järele mõelda, kas varjendite unarusse jätmine oli tark otsus.

Soomes kuuluvad varjendid maja juurde samamoodi nagu katus, aknad või seinad. Ehitajad peavad  iga üle 1200-ruutmeetrise üldpinnaga maja puhul arvestama ka varjendi ehitamise kuluga.

-Millal hakkas Soome oma varjendite süsteemi rajama?

Soomes võeti esimene varjendite rajamise seadus vastu 1939. aastal, vahetult enne Talvesõda. Eestis kehtis samasugune seadus palju varem, juba 1930. aastate algusest. Ka Kesk-Euroopa riigid hakkasid varjendeid rajama juba 1930. aastate esimesel poolel, kuna seal kardeti sõda rohkem kui Soomes.

Sel ajal ehitasid meil varjendeid ainult vabatahtlikud organisatsioonid.

Soomes hakati varjendite rajamise seadust ette valmistama alles aastatel 1937–1938 ja vastu võeti see 1939. Talvesõja puhkedes, 1939. aasta novembri lõpus meil varjendeid peaaegu polnud, kuna nende rajamise kohustus oli selleks ajaks kehtinud ainult kuu aega.

-Kui palju on Soomes praegu varjendeid?

Soomes on 50 000 varjendit, kus on kohti kokku 4,2 miljonile inimesele. Soomes elab praegu 5,5 miljonit inimest, seega kõigile endiselt varjendikohti pole. Mõnes kohas on varjendeid elanike arvu kohta isegi liiga palju, mõnes kohas aga napib.

-Kas Soome kavatseb ehitada välja varjendikohad kogu elanikkonnale?

Sinnapoole me liigume, aga lähiajal seda veel ei juhtu. Tuleb arvestada, et Soome  linnastub ja inimesed lahkuvad maalt. Varjendikohti on vaja eelkõige linnadesse.

Praeguse tempo jätkudes jõuame ehk paarikümne aasta pärast olukorda, kus kõigil Soome elanikel on olemas varjendikoht. Samas vajab umbes miljon 1960. aastatel ehitatud varjendikohta renoveerimist ning seal tuleb vahetada välja õhupuhastussüsteem.

-Kas varjendites peavad olema kogu aeg söögi- ja joogivarud?

Varjend võib tavaolukorras olla muus kasutuses, kuna selle ehitamine maksab raha ja omaniku huvides on seda kasutada. Seda võib kasutada lao või keldrina, kuid alati peab olema valmidus see kiiresti varjendina kasutusele võtta. Pooli varjendeid on võimalik kohe varjendina kasutada, pool on praegu kasutusel muul otstarbel.

Toit ja joogivesi tuleb varjendisse kaasa võtta siis, kui varjendit kasutatakse varjendina.

-Kui tugevad peavad Soomes varjendid olema?

Nad peavad pidama vastu ühe baari suurusele survele. See vastab 15 meetri kaugusel plahvatava lennukipommi lõhkejõule.

-Kas Soomes on tuumapommikindlaid varjendeid?

Tuumapommikindlaid varjendeid on Soomes vähe. Helsingis kaljudesse rajatud varjendid ehk Kalliosuojat võivad läheduses asuvale tuumaplahvatusele vastu pidada, kuid mitte otsetabamusele.

Soome ei lähtu praegu varjendeid rajades eeldusest, et meid rünnatakse tuumapommiga. Veel 1980. aastatel, külma sõja haripunktis peeti sellist ohtu reaalseks, aga praegu enam mitte.

Ajaleht Helsingin Sanomat avalikustas 1990. aastate lõpus NATO plaani külma sõja ajast, mille järgi oleks lääneriikide ja Nõukogude Liidu vahelise sõja korral lähetatud Inglismaalt meile massiivne tuumarünnak. Soomes oleks rünnatud tuumarakettidega 23 sihtmärki. Meil on Venemaaga pikk piir ja NATOs eeldati, et sõjas Nõukogude Liiduga oleks Soome kohe alistunud. See omakorda avanuks Nõukogude vägedele läbi Soome tee läände. NATO rünnakuplaanist teada saades oli mul hea meel, et vähemalt Helsingis on sellised varjendid, kuhu inimesed saanuks tuumarünnaku korral varjuda.

-Kas Soome varjendid on radiatsiooni- ja kemikaalikindlad?

Varjendite õhuvahetussüsteemid püüavad kinni kõik rünnakained ja muudavad varjendi sisemuse ohutuks.

-Kui kaua peavad inimesed kõrvalise abita varjendis vastu?

Varem nägi plaan ette, et inimesed peavad varjendis vastu kümme ööpäeva, praeguse strateegia järgi kolm ööpäeva. Vähemalt nii kauaks peab olema hädaolukorras varjendis olijatele varutud toitu ja vett.

Ajakirjas Seura ilmus jaanuaris reportaaž parlamendisaadik Juho Eerola osaluskatsest – ta veetis varjendis ühe ööpäeva. Mul on plaan teha koostöös rahvusringhäälinguga YLE veelgi pikem eksperiment, et näidata, kuidas pidada varjendis vastu kolm ööpäeva.

-Kes maksab Soomes varjendite ehitamise eest, kas raha tuleb riigieelarvest?

Meil on varjend iga ehitise loomulik osa ja ehitajad peavad sellise kuluga arvestama. Varjend tuleb rajada kõikidesse üle 1200-ruutmeetrise pinnaga elumajadesse ning üle 1500-ruutmeetristesse avalikesse hoonetesse. Mitte väga ammu oli kohustus rajada varjend kõigisse üle 600-ruutmeetristesse eluhoonetesse, kuid 2011. aastal jõustunud uus seadus tõstis piiri 1200 ruutmeetrile. 1980. aastatel, kui elati tuumasõjahirmus, taheti kehtestada seadus, et varjend tuleb rajada igasse majja, kuid sellest siiski loobuti.

Eelmine siseminister Petteri Orpo üritas mullu varjendite rajamise projekti üldse ära lõpetada, meil käis avalikkuses selle üle tuline vaidlus. Kui mullu juunis asus siseministri ametisse Paula Risikko, kadus teema päevakorralt ja varjendite rajamine jätkub endistviisi.

-Kas Soomes on varjendeid ka eramajades?

Enamasti mitte. Loomulikult võib igaüks endale vabatahtlikult eramaja alla varjendi rajada, aga selliseid näiteid võib üles lugeda kahe käe sõrmedel, neid on ehk kümmekond, mitte rohkem.

-Kuidas on Soomes lahendatud varjendite süsteem riigiasutustes?

Kõigis olulisemates riigiasutustes peavad olema varjendid, et asutus saaks kriisiolukorras edasi tegutseda. Soomes on varjendid parlamendis, valitsushoones, ministeeriumites, riigiasutustes ja omavalitsustes.

-Eesti ei ole pärast iseseisvuse taastamist oma varjendisüsteemi säilitanud ega arendanud. Mida te soovitate Eestil teha?

Ma ei saa Eesti eest rääkida, aga soovitan rajada vähemalt olulisematesse riigi- ja omavalitsusasutustesse varjendid, et vähemalt juhtidel oleks olemas koht, kust hädaolukorras rahvale juhiseid ja nõuandeid anda. Kuid te peate seda ise otsustama. Soomes on varjendite süsteemi üles ehitatud aastakümneid ja teie olete hoopis teises olukorras. Meie süsteemi rajamine on lõpujärgus, teie peaksite aga kõike otsast peale alustama. Kui Eesti leiab, et teil on varjendeid tarvis, võiksite rajada näiteks suuremad avalikud varjendid.

-Kui palju varjendi rajamine maksab?

See ei maksa nii hirmus palju. Soomes rajatakse aastas juurde umbes 70 000 varjendikohta ja selle maksumus on jämedalt võttes 70 miljonit eurot kogu riigi peale. Seda ei ole palju.

Soomele on varjendite rajamise kogemus muutunud äriks, me müüme aastas välismaale 15–20 miljoni eest oskusteavet varjendite ja õhupuhastussüsteemide kohta.

-Kuidas vastate neile, kes ütlevad, et tänapäeva sõjapidamine on muutunud täppisteaduseks ja tsiviilelanike lauspommitamist ei tule. Kas varjenditel on tänapäeval üldse mõtet?

Sõdades üritatakse ka praegu suuri alasid maatasa pommitada. Nii on juhtunud Süürias ja nii juhtus endise Jugoslaavia aladel. Samuti ei ole maailmast kadunud tuuma- ja keemiarelvad. Varjendid on osa riigikaitsest, kuigi varjendid on meil siseministeeriumi haldusalas. Kui lisada varjendite rajamise maksumus kaitse-eelarvesse, ei muudaks see eelarvet märkimisväärselt.

-Kui palju läheb aega, et Soomes oleks igale elanikule varjendikoht olemas?

See sõltub sellest, kuidas meie elanikkond kasvab. 70 000 kohta tuleb aastas juurde, praegu on meil puudu poolteist miljonit varjendikohta.

Võib võtta 20–30 aastat, kuni lõpuks on Soomes igale elanikule koht varjendis olemas.

-Kui Eesti alustaks samamoodi, kui kiiresti võiksime jõuda Soomega samale tasemele?

Kui Eesti hakkaks kasutama Soome süsteemi, et majaomanik peab rajama maja alla varjendi, siis jõuaksite meie praegusele tasemele vast 60 aastaga. Meie alustasime sellega 1958. aastal ja me ei ole ikka veel jõudnud sinna, kuhu tahame jõuda. Samas on korralikult ehitatud varjendi eluiga vähemalt sada aastat.

Näiteks Lahtis lammutati üks ostukeskus, aga selle varjend jäi alles, kuna see oli väga massiivne paksude seintega ehitis ja heas korras. Varjend jäi alles ja selle ümber ehitati uus ostukeskus.

-Milline on Soomes avalik arvamus, kas varjendeid peetakse vajalikuks?

Soomes on küll üritatud see süsteem ära lõpetada, aga ikka on jõutud järeldusele, et rahvusvaheline olukord on pingestunud ja alustatu tuleb lõpule viia.

Varjendiehitusega on samamoodi nagu kaitseväega, milles ei tasu teha järske muudatusi. Soome on hoidnud kogu aeg kaitsekulud samal tasemel ja meil on hea tugev armee. Rootsis vähendati pärast külma sõja lõppu kaitseväe rahastamist märgatavalt ja nüüd üritavad rootslased kaotatud aega tagasi teha ja armee uuesti üles ehitada.

-On teil andmeid, kas varjendeid rajatakse ka mujal Euroopas?

Rootsis on olemas varjendid kogu elanikkonnale, samuti Šveitsis. Rootsis varjendeid praegu ei ehitata, kuna pärast Nõukogude Liidu lagunemist ei nähtud nende järele vajadust. Norras on olemas varjendid poolele elanikkonnast ja nende rajamine lõpetati samal põhjusel. Taanis on samuti mingile osale elanikest varjendid olemas.

Ka Ida-Euroopa riikidesse rajati külma sõja ajal varjendisüsteemid, kuid enamasti on need samamoodi kui Eestis Nõukogude Liidu lagunemise järel unarusse jäetud.

Soome varjendisüsteemi vastu tunneb suurt huvi näiteks Lõuna-Korea, kust on eksperdid käinud meil õppimas ja on rajamas midagi samasugust ka enda juurde.

Seotud lood
24.02.2017 27.02.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto