Sisukord
Arvamus
Postimees
25.02.2017
Eesti Galerii: Ameerika sõdurid käisid kinos «1944» vaatamas (2) Mälumäng Mida sai kuupalga eest 90 aastat tagasi? Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Tagakülg Selgus jääkaru sugu Tsitaate aastapäevakõnedest 25.02 Nagu Sputnikult kukkunud (6) Vitriini AK osa, 25.02 Eesti lühiuudised 25.02 Vitriini Postimehe osa, 25.02 Vabariigi aastapäeval kõlasid üleskutsed hoida ühtsust NATO kursil täiskindral (1) Majandus Mida sai kuupalga eest 90 aastat tagasi? Välismaa Jaapani hõbekeeled müüvad üksikutele naistele unistusi Iraagi väed jõudsid Mosuli lääneossa Välismaa lühid Arvamus Peeter Langovitsi tagasivaade: kuidas eestlased 20 aastat tagasi esimese avaliku internetipunkti said Marti Aavik: naabrinaise vabadus, las minna? (13) Juhtkiri: Vabariigi aastapäev sisendab lootust (1) Edasi 1990. aastal: intertüdrukud Valdur Mikita: läänemeresoomlase viimane karje (36) Elagu Jaak Prints! (4) Trumpi kuldne valik Exegi mo(nu)mentum Ulmest tegelikkuseks: mida teha puurist valla lastud robotiga? Kultuur Aeg armastada, aeg andestada Eesti kultuuri täheatlas: Looming – meie kirjanduse parlament Maastik kahe tüdruku, kahe poisi ja kuningaga, kass all paremas nurgas Aja auk. Hinge kaleidoskoop Aja auk. Töö marksistlikus tehases Nädala plaadid. Mis tantsima? Meil on homme käikulaskmine Elagu Jaak Prints! (4) Sport Valga/Valka mängijad saatsid kihlveoskandaali tõttu meediale avaliku kirja Kahevõistlus on out, soomlane tahab suusatamist Sildarude kuldse duubli peale tõusid emotsioonid lakke Ujumiskoondise peatreener asus süsteemi reformima AK Peeter Langovitsi tagasivaade: kuidas eestlased 20 aastat tagasi esimese avaliku internetipunkti said Eesti kultuuri täheatlas: Looming – meie kirjanduse parlament Ain Mäesalu: 800 aastat tagasi saavutasid eestlased Otepääl ühe ristisõdade olulisima võidu Maastik kahe tüdruku, kahe poisi ja kuningaga, kass all paremas nurgas Aeg armastada, aeg andestada Aja auk. Töö marksistlikus tehases Aja auk. Hinge kaleidoskoop Nädala plaadid. Mis tantsima? Meil on homme käikulaskmine Valdur Mikita: läänemeresoomlase viimane karje (36) Soomes on varjend majas sama loomulik kui seinad või katus (1) Eesti seisukoht: Kriisikoldest lahkumine on punkrisse varjumisest tõhusam (2) Arter Sõiduproov: Nissan Micra. Ellujäämisõpetus herilase näitel Videomängus maailma loomine. Kirjandus 2.0 Kodu on seal, kus on su süda Noorte luuletajate isamaalised riimid Horoskoop Mis on kleidi all? Gaute Kivistik: Ega võidud õpeta midagi, õpetavad ainult kaotused Tartu noored, kes lähevad otse «Eesti laulu» lavale Miks kodumaised telesarjad on välismaistest popimad? Justin Petrone: ebamugav küsimus (2) Sai pole saatanast! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Eesti seisukoht: Kriisikoldest lahkumine on punkrisse varjumisest tõhusam

2 min lugemist
Margo Klaos FOTO: Erakogu

Riigikantselei juures tegutseva elanikkonnakaitse rakkerühma juhi Margo Klaose sõnul arvatakse sageli, et varjumiseks sobivad vaid maa alla ehitatud punkrid, kuid parim lahendus sõjaolukorras on elanikkonna evakueerimine.

Rakkerühm tegeleb inimeste teadlikkuse ja oskustega, kuidas tulla toime kriisiolukorras – näiteks looduskatastroofi, ulatusliku elektrikatkestuse vms korral. Rakkerühm koostab praegu elanikkonnakaitse kontseptsiooni, mis on kavas novembris valitsusele esitada.

«Kontseptsiooni koostamisel otsime lahendusi ka nendele ohtudele, mille vastu peavad inimesed enda kaitsmiseks kuskile varjuma. Mitmete riikide ja kriiside kogemusi arvesse võttes pakume välja lahendused, mis sobivad Eesti inimeste kaitsmiseks ja on meile jõukohased,» ütles Klaos.

Tema hinnangul on elanike evakueerimine konfliktipiirkonnast kindlasti parem lahendus kui püüda neid kaitsta keset sõjamöllu.

«Varjumine on oluline ennekõike siis, kui evakueerida ei ole enam otstarbekas või võimalik. Sellisteks olukordadeks tuleb samuti valmis olla, kuid see ei tähenda tingimata ulatuslikku varjendite ehitamise programmi käivitamist,» rääkis Klaos.

Soomes tuleb rajada varjend igasse rohkem kui 1200-ruutmeetrise pinnaga hoonesse ning kulu jääb hoone omaniku kanda. Klaose sõnul on see üks võimalus ka Eestis.

«Varjendi rajamisega seotud kulu jääb enamikus riikides hoone omaniku kanda. Juhul kui selline kohustus kehtestataks, peab kulu olema vastuvõetav ning saadav kaitse seda väärt,» lausus Klaos.

Kui Eesti peaks otsustama rajada samasuguse süsteemi kui Põhjamaades, võtaks see Klaose hinnangul aega mitu aastakümmet ja maksaks mitu miljardit eurot.

«Uute hoonete rajamine ainult varjumise eesmärgil ei ole mõistlik ega realistlik. Varjumiskohad peaksid tavaolukorras täitma muud otstarvet ning selle peaks läbi mõtlema juba projekteerimisel. Hind sõltub aga sellest, mille eest me varjuda soovime ning millise lahenduse valime. Soome kogemuste põhjal võib varjendi rajamine suurendada hoone maksumust 10–15 protsenti,» rääkis ta.

Klaose sõnul võib üldjuhul olla nõus nii nendega, kes väidavad, et tänapäeva sõjanduses tabatakse sihtmärki paremini ja juhuslikke tsiviilohvreid tuleb ette vähem, kui ka nendega, kelle sõnul rünnatakse tänapäevalgi sihilikult tsiviilelanikke.

«Kahtlemata on sihtmärkide tabamine oluliselt paranenud ning peamiseks sihtmärgiks on objektid, mis vähendavad teise poole sõjalist vastupanu. Paraku ei välista see ohtu tsiviilelanikele. Mitmed relvakonfliktid on näidanud, et hoolimata rahvusvahelistest kokkulepetest, näiteks Genfi konventsioonist, ei ole tsiviilelanike ründamine kuhugi kadunud,» rääkis ta.

Nõukogude ajal rajati Eestisse varjendite süsteem kaitseks NATO tuumarünnaku eest ning arvesse võeti sõjaliselt strateegiliste objektide asukohta. Klaose sõnul kadus pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja Eesti siseseisvuse taastamist vajadus varjendisüsteemi säilitada.

«On oluline teada, et tuumavarjendid rajati ennekõike valitsusasutustele ning sõjaliselt olulistele ettevõtetele. Ülejäänud elanikkond pidanuks varjuma keldritesse või muudesse rajatistesse, mis vähendavad radioaktiivse kiirguse toimet. Enamik endisaegsetest varjenditest on nüüd eraomanduses ja nende seisukorda ei ole hinnatud. Ühte külma sõja aegset varjendit on võimalik oma silmaga vaadata, kui külastada Tallinnas Kiek in de Köki muuseumi bastionikäike,» rääkis Klaos.

Riigikantselei kommunikatsioonijuhi Kristiina Tiimuse sõnul on riigil olemas plaan juhuks, kui valitsus oma põhikohas enam tegutseda ei saa. «Täpsemalt sellest mõistagi rääkida ei saa, kuid mingit spetsiaalselt selleks mõeldud rajatist, sealhulgas varjendit, ei ole ning pole ka plaanis rajada,» ütles Tiimus.

Seotud lood
    24.02.2017 27.02.2017
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto