Sisukord
Arvamus
Postimees
23.02.2017
Eesti Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Tagakülg Horoskoop Vastupanu padrunite lõppemiseni Kullaterana hoitud sinimustvalge Elu sisuks eestlane olemine Peaminister Ratas kaitses Repsi riigikogu ees Prokuratuur hakkab uurima ahistamist Tartu Ülikoolis Kadetid on Sisekaitseakadeemia kolimise vastu Elagu Eesti! Mina jään! (1) Hummuli lapsed valmistusid pidupäevaks presidenti joonistades Video: Lasnamäe lasteaias tantsitakse-lauldakse iga 24. veebruari eel Eesti Vabariigile Majandus Rakvere lihatööstus sai Uus-Meremaa turul jala ukse vahele Läti alkoralli kasvatas A. Le Coqi eksporti 42 protsenti Välismajanduse lühiuudised Majanduse lühiuudised EASi uut juhti ootavad tõsised väljakutsed Kulla hind liigub valesti Võrgutasude hinnalangust peab hakkama ise taotlema Välismaa PERSOON: Abordi tuline pooldaja ja vastane Jane Roe Kimi venna tapmine võib olla ränk diplomaatiline möödalask Välismaa lühid Maavälise elu leidmise võimalused kasvasid järsult – ühe tähe ümber pöörleb seitse Maad (7) Arvamus Postimees 1938. aastal: Chamberlain: kollektiivset julgeolekut pole olemas Sõnad, mille saime eelmistelt presidentidelt ehk «tädi Maalist» «vabakonnani» Rein Veidemann: igavesti Eesti (5) Postimehe videotervitus: Palju õnne, 99-aastane Eesti Vabariik! (8) Kultuur François Ozoni vabastav vale Enn Säde ajab oma mälestustega juttu Sport Eesti suurim lootus Kristjan Ilves hüppab tähtede poole Väravapidu jättis põnevuse kordusmängu eel õhku Ebatavaline Tartu maraton kütab kirgi (1) Tarbija Tarbija lühiuudised Turunduse eest vastutavad nii disainer kui ka ostja Tartu Kas vanalinna parkimismaja ajaks liikluse umbe? (5) Paisuv erakool plaanib sügisest viit paralleeli Eesti parimal pagaril on ahjud enne pidupäevi alati kuumad Petserimaa mees küsib: miks on passis mu sünnikoht Venemaa? (9) Punalipulises Tartus ehtis teatrit sinimustvalge lipp Enn Lillemets: meis kõigis on kröömike Ärnit või Imbit Poole aasta jooksul on Tartust lahkunud kolm pagulasperet (3) Kulus kaks aastat, et luua piinlikult täpse tööga hindamatu pärandus Meelelahutus Koomiks Sudoku

Rein Veidemann: igavesti Eesti

2 min lugemist
Rein Veidemann. FOTO: Madis Sinivee

Riigi sünnipäeva tähistamine on alati enamat kui seda sisustavad ja raamistavad rituaalid. See on mõtlemise koht, kus kohtuvad ajalugu, tänane päev ja võimalik tulevik.

Ligi kakskümmend aastat tagasi, 17. augustil 1997 ütles toona teiseks ametiajaks tagasi valitud president Lennart Meri usutluses kirjanik Mihkel Mutile: «Ma olen seda meelt, et riik rajatakse üks kord ja teoreetiliselt igavesti. See on nagu elu tekkimine, mis on iseenesest ju suur müsteerium, aga kord tekkinuna on tema mõte püsida igavesti.»

Lisaksin: katkestustest hoolimata. Me ju teame, et Eesti Vabariigi üheksakümmend üheksa aastat on õiguslik fakt, millest tuleb paraku lahutada viiskümmend aastat varjulolekut ehk teist riiki, ümbritsegu seda pealegi anastamise, okupatsiooni või kolonisatsiooni määratlused. Iroonilisel kombel oli selle kvaasiriigi nimeski Eesti Vabariik, ainult «vahetäidisega» Nõukogude Sotsialistlik. Faktiks jääb toogi moodustis juba ainuüksi seetõttu, et selles elas ning suri eestlasi, kellele sõjaaegne ja -järgne poolsajand jäigi ainsaks tõeluseks. Neile oli tähtis elu edasi kanda, omailma etteantud tingimustega kohandada.

Selles tihti Eesti lähiajaloo vaakumina kujutatavas ruumis sündinud ja üles kasvanud põlvkonnast sai riigi taastamise avangard. Eesti Vabariik oli neile intellektuaalne viirus, mis elas keeles ja ilmutas end kirjanduses ridade vahelt. Või üldlaulupeo repertuaari rahvuslikes lauludes. Eesti riik taassündis neil aegadel Tartu ja Tallinna lauluväljakutel igal viiendal aastal.

Aga kui seda ilmutamistki polnud, siis loeti või kirjutati Eesti tekstidesse sisse. Näiteks ilmus juba 1957. aastal fotoalbum «Eesti kaunis loodus», millesse tegi kaastööd Jaan Eilart, järgnevalt looduskaitseliikumise üks eestvedajaid. 1958. aastal asutatud ajakirjal Eesti Loodus oli eelkäija juba 1933. aastast, ehkki seda ei saanud avalikult kuulutada. Ajakirja esimene toimetaja oli seenevana Erast Parmasto.

Samal aastal asutatud Keele ja Kirjanduse (sellegi eelkäijad olid ajakirjad Eesti Keel ja Eesti Kirjandus) esimene toimetaja oli Olev Jõgi. Eesti looduse, keele ja kirjanduse uurimine ning hool kujutasid endast metonüümilist toimingut, ühe alusnähtuse ülekannet mitte otsese võrdlusena, nagu leiab aset metafooris, vaid suhte alusel.

Kui «noored naturalistid» (teiste hulgas minagi) kolistasid 1960. aastate algul jalgratastega mööda Eestimaa kruusateid, looduskaitseobjekte tähistavad emailitud plaadid pakiraamil, siis võis nendegi tegevust juba toona võtta kui vastupanuliikumist. Vastupanu sisuks oli säilitamine. On seda alati olnud. Vastupanu allakäigule, erosioonile.

Tahan sellega öelda, et riigi asutamise ja taasasutamise kõrval lähevad arvesse ka kõik need väiksemad või suuremad teod, mille taga seisid neil aegadel elanud eesti inimesed, kes, piltlikult öeldes, säilitasid oma aiamaalapil Eestit. Nemad, nagu praegu kogu riigimasin ning loodetavasti kogu ühiskond, täitsid Meri öeldud riigi «teoreetilist igavikku» päevpäevase praktikaga. Eestile elatud elu ei ole missioon, vaid vere hääl, igaviku teenimine.

Seotud lood
22.02.2017 24.02.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto