Nagu Sputnikult kukkunud

Mailis Reps FOTO: Andrus Peegel

Vaieldamatult on 42-aastane Mailis Reps üks Eesti poliitika kangemaid ja südikamaid naisi. Edgar Savisaare kunagise lemmikuna jõudis nüüdne kolmekordne haridusminister esimest korda sellele positsioonile 2002. aastal. Savisaare ajastu lõpetamises üht juhtrolli mänginud Reps sai läinud aasta suvel hakkama millegagi, mis näis veel mõni aastat tagasi võimatuna – parteisiseses presidendivõitluses võita veenvalt Savisaart ennast. Selle Repsi magusa viimase-piisa-võidu eest peab talle tänulik olema ka praegune Keskerakonna juht ja peaminister Jüri Ratas.

Kui keegi arvab, et alates läinud aasta maist tasapisi alanud valitsusvahetuse planeerimises osalesid salajastel jutuajamistel Tallinna vanalinna restoranide tagatubades  Keskerakonna poolt Jüri Ratas või Kadri Simson, siis ta eksib. Reps on jõuline, Savisaare kooliga kombinaator ja taktik. Erinevalt teistest Keskerakonna juhtpoliitikutest soostusid kõik erakonnad just Repsiga läbi rääkima. Tema sõna oli kuulda ja võis uskuda.

Avalikkusele alati kättesaadavast ja lahkelt intervjuusid jagavast Repsist on siiski raske uskuda, et ta ei saanud aru, kellele ta jaanuari lõpus intervjuusid jagas. Miks oli Eesti Vabariigi haridusministril vaja hakata ühel süütul hetkel «kellelegi Maksimile» rääkima küüditamisest, mis «on poliitilistel motiividel kuidagi õigustatud ja arusaadav erinevalt holokaustist, mis keskendus juutide hävitamisele»?! Teadmatus, juhuslikkus pole kuigi usutav ja Repsi hilisem udutamine, mis päädis vabandamisega, on pigem piinlik.

Parteis välissekretäri ametit pidanud Repsi allkiri on ka 2004. aastal sõlmitud lepingul Ühtse Venemaaga, mis praegu arusaamatul külmutatuna partei seifis sobivamaid aegu ootab. Keskerakond on palju mõistmatust ja pahameelt tekitanud leppe asjus pragmaatiline: me ei lõpeta seda, sest see on meile kasulik.

Lähenevate kohalike omavalitsuste volikogude valimiste eel muukeelsele valijaskonnale truudust vandunud ja enda unikaalsust kinnitanud Keskerakond loodab vene häältele. Lasnamäe abiga võiks valimised Tallinnas kindlalt võita. Uue valitsuse jutt nullkodakondsusest  ja venekeelsetele koolidele erandite lubamine eestikeelses õppes on mõne kuuga süstinud vene hinge vastakaid, ent ka lootusrikkaid sõnumeid.

Postimees teab  läinud aasta lõpust mõnda juhtumit, mil eestikeelse lasteaia õpetaja eesti keeles lauldud «Oh kuusepuu» ja kasutatud sõna «jõuluvana» vihastas mitut vene emakeelega lapsevanemat. Pahameeles pöörduti lausa linnavalitsuse ametnike poole.

Valitsuserakonna staatusega Keskerakonna sõnumid on hakanud elama oma elu, on see siis peenelt läbi mõeldud või mitte. Saavad tsentristid lõpuks oma vastutusest aru või mitte? Või on kõik nagu Repsi Sputniku-loos: «ma tõesti ei saanud aru, kellega räägin»?

Pigem näib üha enam, et Keskerakond raalib praegu välja oma sõnumeid ühele ja teisele kogukonnale, kõndides üsna õhukesel piiril. Peaminister Ratasele piisas avalikust vabandamisest. Keegi ei oota uut kitsejuustupaanikat või tagasiastumist, kuigi Reformierakond ja EKRE seda sel nädalal eeldasid. Ometi võiks meid vähemalt korraks ärevaks teha see, et kõik meie valitsuse liikmed ei pruugi alati aru saada, millises rollis nad on. Kellega nad räägivad, kelle provokatsioonile alluvad. Milline võib olla lohakate sõnade saatus.

«Nagu Kuu pealt kukkunud» kõlab neil päevil peaaegu komplimendina.

24.02.2017 27.02.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto