Sisukord
Arvamus
Postimees
25.02.2017
Eesti Galerii: Ameerika sõdurid käisid kinos «1944» vaatamas (2) Mälumäng Mida sai kuupalga eest 90 aastat tagasi? Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Tagakülg Selgus jääkaru sugu Tsitaate aastapäevakõnedest 25.02 Nagu Sputnikult kukkunud (6) Vitriini AK osa, 25.02 Eesti lühiuudised 25.02 Vitriini Postimehe osa, 25.02 Vabariigi aastapäeval kõlasid üleskutsed hoida ühtsust NATO kursil täiskindral (1) Majandus Mida sai kuupalga eest 90 aastat tagasi? Välismaa Jaapani hõbekeeled müüvad üksikutele naistele unistusi Iraagi väed jõudsid Mosuli lääneossa Välismaa lühid Arvamus Peeter Langovitsi tagasivaade: kuidas eestlased 20 aastat tagasi esimese avaliku internetipunkti said Marti Aavik: naabrinaise vabadus, las minna? (13) Juhtkiri: Vabariigi aastapäev sisendab lootust (1) Edasi 1990. aastal: intertüdrukud Valdur Mikita: läänemeresoomlase viimane karje (36) Elagu Jaak Prints! (4) Trumpi kuldne valik Exegi mo(nu)mentum Ulmest tegelikkuseks: mida teha puurist valla lastud robotiga? Kultuur Aeg armastada, aeg andestada Eesti kultuuri täheatlas: Looming – meie kirjanduse parlament Maastik kahe tüdruku, kahe poisi ja kuningaga, kass all paremas nurgas Aja auk. Hinge kaleidoskoop Aja auk. Töö marksistlikus tehases Nädala plaadid. Mis tantsima? Meil on homme käikulaskmine Elagu Jaak Prints! (4) Sport Valga/Valka mängijad saatsid kihlveoskandaali tõttu meediale avaliku kirja Kahevõistlus on out, soomlane tahab suusatamist Sildarude kuldse duubli peale tõusid emotsioonid lakke Ujumiskoondise peatreener asus süsteemi reformima AK Peeter Langovitsi tagasivaade: kuidas eestlased 20 aastat tagasi esimese avaliku internetipunkti said Eesti kultuuri täheatlas: Looming – meie kirjanduse parlament Ain Mäesalu: 800 aastat tagasi saavutasid eestlased Otepääl ühe ristisõdade olulisima võidu Maastik kahe tüdruku, kahe poisi ja kuningaga, kass all paremas nurgas Aeg armastada, aeg andestada Aja auk. Töö marksistlikus tehases Aja auk. Hinge kaleidoskoop Nädala plaadid. Mis tantsima? Meil on homme käikulaskmine Valdur Mikita: läänemeresoomlase viimane karje (36) Soomes on varjend majas sama loomulik kui seinad või katus (1) Eesti seisukoht: Kriisikoldest lahkumine on punkrisse varjumisest tõhusam (2) Arter Sõiduproov: Nissan Micra. Ellujäämisõpetus herilase näitel Videomängus maailma loomine. Kirjandus 2.0 Kodu on seal, kus on su süda Noorte luuletajate isamaalised riimid Horoskoop Mis on kleidi all? Gaute Kivistik: Ega võidud õpeta midagi, õpetavad ainult kaotused Tartu noored, kes lähevad otse «Eesti laulu» lavale Miks kodumaised telesarjad on välismaistest popimad? Justin Petrone: ebamugav küsimus (2) Sai pole saatanast! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Vabariigi aastapäev sisendab lootust

2 min lugemist
Muljeid presidendi kõnest FOTO: Urmas Nemvalts

Esimesel iseseisvusajal vaieldi, millal tähistada Eesti Vabariigi sünnipäeva. Seda oleks võinud tähistada ka 21. veebruaril, mil Maapäeva Vanematenõukogu võttis vastu «Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele», või 23. veebruaril, kui see Pärnus Endla teatri rõdul esimest korda avalikult ette loeti. Siiski jõuti üksmeelele, et meie riigi sünnipäevaks jääb 24. veebruar, mil iseseisvus kuulutati välja Tallinnas.

Vabariigi aastapäev on pidupäev. See on päev, mil eesti rahvas avas uue peatüki oma ajaloos, valides vabaduse, iseseisvuse ja demokraatia. Eile tähistasime oma riigi 99. sünnipäeva. Ühest küljest on see kahtlemata soliidne iga, kuid peame arvestama, et erinevalt põhjanaabrist, kes hiljuti tähistas oma riigi 100. sünnipäeva, on sellest 99 aastast eesti rahva iseolemist olnud vähem kui pool sajandit.

Orjus on kerge ja vabadus raske ning see on põhjus, miks inimesed valivad sageli esimese. Praegugi tähendab vabadus paljude rahvaste jaoks midagi hirmsat, orjus seevastu hingelist rahu ja harmooniat ümbritseva maailmaga. Eesti rahvas on 20. sajandil juba kaks korda selgelt väljendanud, et soovib olla vaba, ning on tähtis, et ta sellele valikule ka edaspidi kindlaks jääks. Nagu õpetab meie endi kibe kogemus lähiajaloost: garanteeritud orjus läheb kokkuvõttes kallimaks maksma.

Eesti julgeolek pole Eesti riigi senise ajaloo vältel kunagi olnud sedavõrd hästi tagatud kui praegu. Seda, et Eestil on palju häid sõpru ja liitlasi, tuletasid oma eilsetes kõnedes meelde nii president Kersti Kaljulaid kui ka kaitseväe juhataja Riho Terras. See on see, mille nimel Eesti riigijuhid viimase 25 aasta jooksul on tööd teinud, ning selle eest väärivad nad kindlasti, nagu lausus oma aastapäevakõnes ka president Kaljulaid, meie kõigi tänu ja tunnustust.

Lisaks liitlastele ja sõpradele, kes võtsid osa Vabaduse väljakul toimunud sõjaväeparaadist, muutis meie riigi sünnipäeva meeldejäävaks ka see, et Eestil on veel vähemalt neljaks järgmiseks vabariigi aastapäevaks kaunis naisenägu, mis pööratud maailma poole. Vähemalt seda saab Kersti Kaljulaidi esimese aastapäevakõne põhjal kokkuvõtvalt öelda.

Aeg, milles elame, on keeruline. Võib öelda, et lääne tsivilisatsioon teeb parajasti läbi järjekordset kriisi. Sellel peatus oma kõnes pikalt ka president. Kuid looduses ei eksisteeri täiesti lootusetuid olukordi. Ka meditsiinis, kust kriisi mõiste pärineb, võideldakse viimseni ja tehakse reanimeerimiskatseid, kuniks ajutegevus pole lõplikult lakanud. Goethegi on kunagi kirjutanud, et loota on alati parem kui meelt heita.

Seotud lood
24.02.2017 27.02.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto