Sisukord
Arvamus
Postimees
27.02.2017
Eesti Aidsi haigestumine kahekordistus ühe aastaga (5) Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Horoskoop Külamehe tubakamuulad töötasid nagu eriüksus (5) Tallinna vanim puukirik saab juubeliks korda Tagakülg Orjastamine on süsteemne probleem (1) Majandus Võrgutasude vähendamist peab hakkama ise taotlema (6) Välismajanduse lühiuudised Unistus lüüa kaasa puitpilvelõhkuja loomisel Majanduse lühiuudised USA kaalub saja-aastaseid võlakirju Välismaa AJA PEEGEL: Sõjapealiku agarhelge pruut Venemaa liberaalseimat kõrgkooli ähvardab sulgemine Ermitaaži direktor: rünnatakse neid, kes on Venemaal teistmoodi (1) Duumasaadik taastab Venemaal moraali Arvamus Kaupo Meiel: kas kleidid kestavad kõnedest kauem? (3) Lea Danilson-Järg: vanemahüvitise reform lähtugu vanemate vajadustest (3) Neeme Korv: mis oleks Eestile hea? (3) Andrus Karnau: on tähtis, et hoogu koguv põlevkivitööstus Virumaad lõplikult ei hävitaks (1) Juhtkiri: sõnavabadus ja anonüümsed allikad (1) Postimees 1929. aastal: Eesti pidustused Läti ajakirjanduses Kultuur Millal annab Priit Võigemast end päriselt ära? Selgusid Eesti «Oscarite» nominendid Sport Meister näitas jõudu, nooruke Flora haavatavust Kalev/Cramo toob Harperi asendajaks Mirkovici Piltuudis: Hetk, mis vapustas Lahti suusastaadioni Nurmsalu treener: teadsin juba Kaarli lõpetamise päeval, et ta tuleb sporti tagasi (2) Uudne Tartu maraton ei ajanud suusasõpru segadusse Lahti MM: ideaalselt korraldatud ja meeldejääv pidu Tarbija Võrgutasude vähendamist peab hakkama ise taotlema (6) Tartu Tsaariaegsest Kroonlinna nullist loobumine teeb Tartu kõrgemaks (2) Õngitsejad tõmbasid välja üle saja kilo kala Tartlased mõtisklesid kodulinna tuleviku üle Meelierutav muusikaga ajalootund rahvusköögis Meelelahutus Koomiks Sudoku

Neeme Korv: mis oleks Eestile hea?

2 min lugemist
Neeme Korv FOTO: Eero Vabamägi / Postimees

Kõrgeima võimu kandja meie riigis on rahvas, ütleb põhiseadus. Esindusdemokraatia pidupäeval paneb kõrgeim võim tänavu paika kohalikud volikogud ehk need, kes meie elukorraldust vahetult mõjutama hakkavad.

Eesti eri paigus võib valimiste keskne küsimus kohalikke olusid arvestades olla erinev, mõnikord päris spetsiifiline. Kuid läbiv küsimus võiks siiski kõlada üpris lihtsalt: mis oleks Eestile hea? Selles kontekstis jaotub küsimus laias laastus kaheks: kas Tallinnas säilib Keskerakonna hegemoonia ning milliseks kujuneb (parlamendi)erakondade mõju mujal Eestis. Mu meelest oleks Eestile hea, kui pealinnas tekiks üle pika aja taas koalitsioon ning teistes piirkondades õnnestuks altpoolt ülespoole tuleval initsiatiivil tasakaalustada erakondade peakontorite võimu.

Seda, et Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnastatud eesmärk on ainuvõimu jätkumine pealinnas, ei saa talle ette heita. Isegi kui riigimees Ratas näeb teoorias pikaajalise valitsemisega seotud probleeme – mandumist ja halvemal juhul korruptsiooni –, ei saa ta praktikas minna püüdma kehvemat tulemust kui eelmisel korral. Väljakutse saavad esitada üksnes poliitilised oponendid ja seda on Tallinna tingimustes tehtud äraütlemata kehvasti.

Edgar Savisaare ehitatud munitsipaal-Potjomkinid (linnapoest üleriigilise meediani) püsivad rõõmsalt püsti, keskendumata teele saadetud kriitikanooled lendavad aga märklaua asemel võssa. Linnapea kt Taavi Aas võis mõnusasti vuntsi muiata, kui kurjustati, et linnalehtede Pealinn ja Stolitsa kaubamärgid kuuluvad Keskerakonnale: oi-oi, küll me küsime nad linna alla, tore, et need lehed teile nii tähtsad on! Tuleb ka tähele panna, kuidas Keskerakond keerab poliitilised rünnakud retoorikas rahvuse pinnale, hoides ülal sobivaid teemasid (nt venekeelne haridus). Sellega kindlustatakse oma üliolulist tagalat.

Väiksemates omavalitsustes, mida jääb haldusreformiga vähemaks, tõstavad nn kahe tooli seaduse tuules uuesti pead erakondade peakontorid. Jah, ühest küljest võimaldab see ühiskonnas erakondade kaudu tõhusamat avalikku kontrolli, kuid kohaliku rahva hääl võib valimisliitude kustudes siiski jääda liiga vaikseks. Valimisliitude häda on selles, et neil pole enamasti tugevat organisatsiooni ning tublidki inimesed väsivad. Tartus teevad Isamaaline Kodanik ja Vabakund ühisnimekirja, kuid kaks pluss kaks ei pruugi olla neli, vaid parimal juhul kolm koma viis.

Eestile oleks hea, ja vastaks ka põhiseaduse vaimule, kui kohti ei täidetaks valimistega partei nimekirja alusel, vaid võimule pääseksid need, kes ise kohapeal elades kohalikku elu edendada tahavad. Kui rahva hääl kõrgeima võimu kandjana hääbub, teevad end püünel kuuldavaks hoopis teistsugused jõud. Need, kelle olemuse avab hästi kirjanik J.K Rowling oma «Harry Potteri» sarjas: «Pole olemas head ega kurja, on ainult võim ja need, kes on liiga nõrgad, et seda püüelda.»

Seotud lood
25.02.2017 28.02.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto