Tsaariaegsest Kroonlinna nullist loobumine teeb Tartu kõrgemaks

Enamik meist pole neid märke seni tähele panna osanud. Tartu maakorralduse ja linnaplaneerimise osakonna juhataja Urmas Ahven vaatab raekoja seinas olevat kõrgusmärki ehk reeperit. Foto: Margus Ansu

See on nagu kroonilt eurole üleminek. Nii võrdles linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahven peatselt ees seisvat muudatust, millega Tartus jäetakse selja taha senine Kroonlinna nullil põhinev kõrgusvõrgustik ja asendatakse see Amsterdami nullil põhineva kõrgusvõrgustikuga.

Kroonlinna null on kokkuleppeline juba 1840. aastal märgitud kõrgusjoon, millest lähtuvalt on mõõdetud kõrgusmärkide süsteem kogu endise Nõukogude Liidu alal, ka Baltimaades. Kaardid, planeeringud ja projektid ning nendel toodud kõrgusväärtused lähtuvad sellest kokkuleppelisest punktist.

Probleem on aga selles, et Euroopas on kasutusel olnud eri süsteeme, milles süsteemi null võib erineda isegi poole meetri võrra. Seetõttu on ette võetud ühtsele, üleeuroopalisele süsteemile üleminek, Eestis tehakse seda aastal 2018.