Sisukord
Uudised
Postimees
22.02.2020
Eesti Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu (3) Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? (2) Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast (33) KOHALIK VAADE ⟩ Kolmejalgsed vallandasid Leedus liiklusraevu (12) Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega (4) Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja (4) Sipsik elab veel! (1) Läti ema eksirännakud (2) Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (19) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat (1) Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Uus normaalsus: jäävabal talvel sööb torm Eesti randa nagu labidaga Merendus Hiina viirus muserdab maailma laevandust AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» (4) Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (21) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab (1) Arter Depressiooni põrgust pääsenud Liis Velsker: mõtlesin, et paneks kogu raha selle alla, et lihtsalt ennast hävitada (1) Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum (19) Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks VIDEO. Mägine Itaalia: hirmud, viirastused ja maagia Ei karjet, ei kõmakat, matkaja lihtsalt kadus teelt Ekstreem-Sipsiku seiklused Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Superstaar Anne Veski: «Paabulinnuks ei pea saama!» (1) Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (16) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Eesti püstitab Brüsselisse hiigelsuure virtuaalreaalsuse kupli

2 min lugemist
Brüsselisse püstitatava VR-kupli eskiis FOTO: Riigikantselei

Eesti plaanib euroliidu eesistumise ajaks rajada Brüsseli tõenäoliselt kõige külastatavama hoone aatriumi virtuaalreaalsuse kupli, et pakkuda kogu maailma ajakirjanikele ja absoluutsesse tippu kuuluvatele poliitikutele võimalust tunda end Eesti sündmuste või miks mitte ka looduse keskel.

Kavandi järgi kuni seitsmemeetrise diameetriga ja oma siseseintel 360-kraadist videoelamust pakkuva kupli asukohaks saab Euroopa Liidu Nõukogu ja selle sekretariaadi peahoone, Justus Lipsiuse hoone tohutu suur avasaal.

Just sellest, varem Euroopa riikide valitsusjuhtide ja presidentide tippkohtumiste kohaks olnud kõrge laega avarast ruumist tuleb hiigelsuur pressikeskus. Seal paikneb praeguse eesistuja Malta kunstiinstallatsioon – sisuliselt tühi torutunnel nimega «Vesi ja liiv».

Eesistumist ette valmistav riigikantselei korraldustoimkond kuulutabki täna välja riigihanke VR-kupli püstitamiseks ja kõige moodsama projitseerimistehnikaga varustamiseks eesistumise ajaks. Kulude katmiseks loodab riigikantselei leida koostööpartneri.

«Tegelikult plaanime esimese eskiisi alusel lausa kolme omavahel ühenduses olevat kuplit. Kõige väiksemasse neist on plaanis panna meediaserver, teine on valgusmüra tõrjumiseks mõeldud esiku moodi telk ja siis juba põhikuppel,» kirjeldas plaane Postimehele Euroopa Liidu sekretariaadi digikuvandi nõunik Valdek Laur.

Tema sõnul moodustab ligi seitsmemeetrise läbimõõduga kupli sisemus sellise ulatusega ekraani, et sellel 360-kraadise HD-kvaliteedis video või otseülekande kuvamiseks läheb vaja vähemalt kolme võimsat laserprojektorit.

Igaüks neist peaks olema valgusvooga vähemalt 6000 luumenit, mis tähendab korralikku, suure saali konverentsi projektorit – selliseid paigutatakse nüüd ühte telki lausa kolm. Jäiga karkassiga kupli välisseinad tulevad kahekihilised, neist sisemine spetsiaalsest projektsioonikangast.

Korraga saab telgis multimeediat nautida ja tahvelarvuti abil materjali valida kümmekond inimest, kusjuures tavapäraseid VR-prille selleks pähe panna vaja ei ole.

«Üks asja mõte ongi see, et inimesed saaksid virtuaalreaalsuse kogemuse ilma prillideta – et tekiks kohaloleku tunne ilma lisavahendeid kasutamata,» märkis Laur.

Projektsioonikuplis näidatavad videod filmitakse üles spetsiaalsete kaameratega, mis võimaldavad jäädvustada pilti ligi 360 kraadi ulatuses. Tegu on uudse videoformaadiga, mis võimaldaks suurepäraselt tutvustada nii Eesti loodust kui ka kultuuri. Näiteks võiks niimoodi üles filmida laulupeo või Eesti teadus- ja arenduskeskusi.

«Tehnoloogia selles valdkonnas areneb meeletu kiirusega. Kui ma pool aastat tagasi seda plaani pidama hakkasin, siis oli märksa vähem nii 360-kaameraid kui ka selliselt filmitud video vaatamise võimalusi. Praeguseks on aga sellised kaamerad juba kättesaadavad igaühele ning 360-videoformaati toetavad ka mitmed suured sotsiaalmeediakanalid,» rääkis Laur.

«Selle asja mõte on ju tegelikult see, et viia Eesti sinna kaugele Euroopa südamesse – pakkuda reaalsusele vägagi lähedast kohalolekutunnet. Eestit tuntakse kui tehnoloogiliselt väga arenenud riiki ja eesistumine on ainulaadne võimalus anda eurooplastele Eesti-kogemust,» selgitas ta.

Justus Lipsiuse aatriumi paigutatakse tavapäraselt eesistujamaa kunstiinstallatsioon. Eestil on tegelikult olemas ka variant B juhuks, kui VR-kupli rajamise hange ei õnnestu. Selle stsenaariumi korral läheb käiku lahendus, mille kallal töötab praegu Kultuurikatla sisekujundusega tegelev sisearhitektuuribüroo.

Eesti euroliidu eesistumise ajal hakkab Tallinnas innovatsioonivõimalusi tutvustama kaks isesõitvat bussi, mis liiguvad Viru ringist Kultuurikatlani. Pool sellest distantsist läbib buss mööda parasjagu remonditavat trammiteed ning igaks juhuks – ohuolukordadeks – on bussis ka juht. Ilma selliste igaks-juhuks-juhtideta Eesti praeguste seaduste järgi sõidukit liiklusesse lasta ei saa. Lisaks rõhub Eesti paberivabale eesistumisele.

Seotud lood
21.02.2020 23.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto