Sisukord
Teadus
Postimees
04.03.2017
Eesti Elutööpreemia laureaat Peeter Raidla kogub majandusajalugu ja tühje viinapudeleid Horoskoop Elukutseline musketär Jaanus Piirsalu (1) Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Tagakülg Nimeta karupoiss käis õues Hinnalised rõivad kadusid lennureisil Tartus kadunud noormehe säilmed leiti naabervallast Metsade kaitseks luuakse viis uut looduskaitseala Eesti lühiuudised Kuku raadio 25 Mängulisi lasteraamatuid korjatakse müügilt (10) Mupo vabaneb mineviku taagast (12) Majandus Tarbijakülje lühiuudised Seitse viisi, kuidas oma auto peale raha raiskad POSTIMEES TESTIB: kuidas maitseb skyr? (3) Välismaa Le Peni toetus püsib (1) Välismaa lühiuudised: 3.03.2017 Fillon peab end ohvriks Macron tõusis küsitlustes Le Peni kõrvale (3) Sangarliku Erdoğani võitlus tõrksa Saksamaaga (2) Ida-Ukraina linnas puhkes beebibuum Arvamus Juhtkiri: Palju õnne sünnipäevaks, mõtleva inimese raadio! Kuldse Trio amokk (2) Rein Veidemann: mis see jumal meid on loonud? (14) Oscari-prohmakas! Kes ei armastaks Ivo Linnat (2) Rahvusliku häbi mahapesija Peeter Langovitsi tagasivaade: tugev plahvatus spordiklubi ees Postimees 1896. aastal: libaprohvetid ja libauudised Arvamusliider Madis-Ulf Regi päevik: mis oleks, kui teeks Eesti presidendi vastuvõtust alastiballi... (7) EKI keelekool: läbiviijad Kultuur Nädala plaat. Traphopi düstoopia Ulme on ulme on ulme on... Aja auk. Laste heaks Kaosest sünnib kord. Või vastupidi Roimad laigulises lasteaias Bob Dylan: tõe-eelse maailma minimalist (1) Eesti kultuuri täheatlas: kultuurkapitali sünd Sport Balta suurte võistluste eel üle ei mõtle, sest teab, milleks võimeline on EMi avapäev: üks tippmark, töömehe unistus ja rahulolu Spordi lühiuudised USA ja Bahama sõbrad Uibole: mis värk teil nende kümnevõistlejatega seal Eestis on? Suusatajate suur eesmärk jäi kindlalt täitmata (1) Madis Kalvet: Johaugi juhtumis räägitakse must ilusasti valgeks (2) Tallinn Mupo vabaneb mineviku taagast (12) Tarbija Tarbijakülje lühiuudised Seitse viisi, kuidas oma auto peale raha raiskad POSTIMEES TESTIB: kuidas maitseb skyr? (3) AK Rein Veidemann: mis see jumal meid on loonud? (14) Andres Adamson: Kuidas langes tsaarivõim (15) Peeter Langovitsi tagasivaade: tugev plahvatus spordiklubi ees Jüri Engelbrecht: sõltumatu mõtteviisi olemasolu pole alati valitsejatele meelt mööda (1) Nädala plaat. Traphopi düstoopia Vassili Žarkov: 1917. aasta uuesti? Ei saa ega taha ka! (2) Aja auk. Laste heaks Kaosest sünnib kord. Või vastupidi Roimad laigulises lasteaias Bob Dylan: tõe-eelse maailma minimalist (1) Eesti kultuuri täheatlas: kultuurkapitali sünd Arter Belgia tsirkusedirektor õpetab: kuidas lastega koos vingeid trikke teha Jääd ja tuld - Porsche talvine sõidutreening on kangeim kraam Horoskoop Eurovisiooni maaletooja Jüri Pihel: Tõeline artist on aus ja sada protsenti siin (7) Rallilegend Walter Röhrl: Olen alati tahtnud näidata, et sõitja on rallis autost tähtsam Millega ma võidan? Sõna on «Eesti laulu» finalistidel Kaja Kallas: rahvuse rännak (3) Vaata, milline on tänase õhtu kõige tähtsam lava! Hingekriipivad päevad presidendi lesega (1) Mees, kes tegi kolmanda Eesti ime Läheneb kevade tähtsaim moemaraton Meelelahutus Koomiks

Jüri Engelbrecht: sõltumatu mõtteviisi olemasolu pole alati valitsejatele meelt mööda

2 min lugemist
Jüri Engelbrecht FOTO: Postimees.ee

Maailma juhtivad teadusajakirjad Nature ja Science muretsevad viimasel ajal USA teaduse käekäigu pärast. Uus administratsioon on mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes hakanud ette kirjutama, millega teadlased peaksid tegelema. Sellega seoses meenutab ajalugu akadeemik ja mehaanikateadlane Jüri Engelbrecht. 

Akadeemiate alguseks loetakse Platoni akadeemiat (kr Akadēmeia) Antiik-Kreekas, mis asutati aastal 387 e.m.a. See oli tolleaegses mõistes gümnaasium, kus õpetati noormehi eesmärgiga kujundada filosoofiliselt mõtlevaid ametnikke. On huvitav tõdeda, et teadaolevate materjalide põhjal andis akadeemia valitsejatele ja ka kogukonnale paljudes küsimustes nõu. Iseseisva ja sõltumatu mõtteviisi olemasolu pole aga alati valitsejatele meelt mööda, ei minevikus, ei meile rohkem tuttavas lähiminevikus ega kahjuks ka tänapäeval. Platoni akadeemia suleti aastal 529 Rooma keisri Justinianuse korraldusel.

Kuigi Roomas oli Akadēmeia koolkond hulk aega au sees, olevat keiser Justinianus öelnud: «Keegi ei tohi Ateenaga seotud filosoofiat õpetada ja Ateenast pärit seisukohti tõlgendada.» Pärast Justinianust algas Ida-Rooma keisririigi allakäik. Kuidas on lugu teadlaste seisukohtadega tänapäeva maailmas?

USA teaduskorralduses oli märgilise tähendusega presidendi administratsiooni teadus- ja arendusosakonna direktori Vannevar Bushi aastal 1945 koostatud dokument «Piiritu teadus», mille ta koostas president Franklin Roosevelti palvel. See tänapäeva mõistes teadusstrateegia määras ära USA teaduse arengu mitte ainult sõjajärgsel ajal, vaid pani aluse kogu USA suhtumisele teadusesse. Märksõnadeks olid valitsuse sihipärane tegevus teaduse arendamisel, uuringuvabadus, tähelepanu tervishoiule ja ühiskonna heaolule, teadustalentidele jne.

Nagu ajalugu näitab, on valitsustel teinekord tegemist, et oma poliitiliste eesmärkide kõrval aru saada sõltumatute teadusuuringute vajadusest ja nendel põhinevatest eksperdihinnangutest.

Valitsuse vastutus peaks olema kindlustada stabiilsus ja alusuuringute rahastamine. Vannevar Bush juhtis tähelepanu sellele, et alusuuringute rahastamine peab olema pikaaegne, sest koheste tulemuste nõudmine pärsib teadustegevust. USA teadusfond loodigi Vannevar Bushi ettepanekul (1950).

Tulles tänasesse päeva ja jättes uue presidendi populistlikud avaldused kõrvale, on mitmed asjaolud USA teadlased ärevaks teinud. Nii avaldas ajakiri Nature 26. jaanuaril paar kriitilist artiklit, mis keskendusid presidendi ja tema nõuandjate suhtumisele keskkonnakaitsesse ja energiaprobleemidele. Mures ollakse ka biomeditsiiniuuringute tuleviku pärast, hoolimata sõnadest, et haiguste vastu tuleb võidelda. Sellega kaasnevad riiklike agentuuride informatsiooni suukorvistamine ning teadlaste vaba liikumise piiramine reisikeeldude näol.

Teadlastel tuleb häält teha 

See kõik paneb mõtlema teadlaste vabaduse ja vastutuse üle. Nobeli rahupreemia laureaat Joseph Rotblat on öelnud lihtsalt: «Suuremad teadmised tähendavad ka suuremat vastutust.» Nagu ajalugu näitab, on valitsustel teinekord tegemist, et oma poliitiliste eesmärkide kõrval aru saada sõltumatute teadusuuringute vajadusest ja nendel põhinevatest eksperdihinnangutest. Selleks tuleb teadlastel ka häält teha mitte ainult oma tegemiste eest seismisel, vaid ka ühiskonna huvide kaitseks.

Nii saatsid 7. veebruaril rohkem kui 350 teadusorganisatsiooni USA presidendile avaliku kirja vaktsiinide ohutuse teemal ja 19. veebruaril toimus Bostonis demonstratsioon teadusuuringute sõltumatuse kaitseks. Mulle tuleb tahtmatult meelde, et kümmekond aastat tagasi tulid teadlased ühes Ida-Euroopa kasvuraskustes riigis tänavale, et valitsusele edastada sõnumit teadusuuringute vajadusest. Mitte ei taha hakata paralleele  tõmbama!

Me arutame Eestis, kuidas sõnastada head teadustavad, mis kannavad sõltumatuse ja vastutuse põhimõtteid. Küsimus on loomulikult laiem ning seotud ühiskonna kui terviku funktsioneerimisega. Hoiatavad näited Atlandi ookeani teiselt poolelt ütlevad, et probleemid pole sugugi kadunud.

Seotud lood
03.03.2017 06.03.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto