KOHALIK VAADE. Leedus põrkuvad tavad ja kultuur holokausti varjudega

Näide sellest, kuidas Naisiai kogukond pilkas Facebookis juute. Foto: Facebook

«Lapsed, võtke kepp ja tapke see väike juut.» See šokeeriv lause pole mõni natsiaja õpetussõna Hitlerjugendile, vaid rida laulust, mis on Leedus, kus holokausti ajal tapeti 90 protsenti riigis elanud juutidest, siiani populaarne.

Päev, mida Eestis tähistatakse vastlapäevana, kannab leedus nime Užgavėnės. See algab ööl enne tuhkapäeva talve sümboliseeriva Morė põletamisega. Nii nagu mujalgi tähistatakse paastueelset aega ka Leedus pidustustega, mille ajal riietuvad inimesed rõõmsatesse ja hirmutavatesse kostüümidesse, tantsivad ja lõbutsevad.

Kuid kõige selle juures on üks kohutav eripära. Karnevali ajal kannavad inimesed kuradi-, nõia- või kitsemaski. Aga ka juudimaski. Koledat nägu täiendavad mustad juuksed ja suur kongus nina – pole võimalik eksida, keda sedavõrd stereotüüpselt kujutatakse.