Norra raha lõppes ja ravikodust sai vaid kooli mure

Masingu kooli ravikodu uks on abivajajatele endiselt avatud, oma eluga puntrasse läinud laps võib seal olla tema ise, lubatud on ka väike segadus nagu sellel pildil näha. FOTO: Sille Annuk

Paljude psüühika- ja käitumis-häiretega laste elu läheb nii puntrasse, et ema, isa ega õpetajad ei suuda neid aidata. Aga see on siiski võimalik, näitab sellistele lastele Norra riigi abiraha toel ravikodu rajanud Masingu kooli kogemus.

Tellijale Tellijale

Mõni aasta tagasi avas erivajadusega lapsi ja noori õpetav Masingu kool Pepleri tänaval ühe suure maja keldrikorrusel Norra riigi raha toel ravikodu. Esimesel pilgul on ravikodu lihtsalt üks õdus kodune koht, kus selle kooli mõned õpilased esmaspäevast reedeni elavad. Aga elus pole kõik sugugi nii, nagu näib.

«Ma mõtlesin siin iga päev, kui nõme,» ütles end ajalehes Muumitrolliks kutsuda soovinud 14-aastane noormees, kellele ravikodu oli pelgupaigaks ja koduks üle aasta. «Täiega mäletan, et kui mind kaks aastat tagasi siia pandi, siis tahtsin koju jääda,» meenutas ta. «Iga päev siin olles tahtsin koju. Ma ei tea, miks mind siia pandi. Käisin koolis, hinded olid korras.»

01.03.2017 03.03.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto