N, 19.05.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Klimatoloog Ain Kallis: soe talv tõotab tuua varajase kevade

Kaspar Koort
Klimatoloog Ain Kallis: soe talv tõotab tuua varajase kevade
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tartusse saabunud kevadsoojus on pannud botaanikaaias õitsema ka esimesed arglikud krookused.
Tartusse saabunud kevadsoojus on pannud botaanikaaias õitsema ka esimesed arglikud krookused. Foto: Kaspar Koort

Plirts-plärts, käes on märts, ütleb aegumatu vemmalvärss. Samas on vähemalt Tartu ümbruses juba viimased kuud valitsenud pidev plirts-plärts ning tõsist talve siinmail peaaegu ei nähtud.

See sunnib küsima, mis siis meie talvedega lahti on, oli ju ka mullune tali mäletatavasti üsna sama masti.

«Üks ilus soe talv oli,» muigas klimatoloog Ain Kallis. «Ei midagi eriskummalist – selliseid soojasid talvesid on varemgi olnud, isegi soojemaid. Aga igal talvel on oma nüansid, seda muidugi.»

Tänavusel talvel on inimesi kõige enam nörritanud see, et ilmataat on jätnud lumekotid avamata ning võimalusi suusa- ja kelgurõõme nautida on olnud õige napilt. Ka Tartu maraton tuli lumepuuduse tõttu viia tavarajalt üle Tehvandi suusastaadioni kuuekilomeetrisele kunstlumega kaetud ringile.

Must maa

«Eestis on muidugi nii, et lumikatte paksus võib piirkonniti tugevalt erineda,» rääkis Kallis. «Näiteks hilissügisel võib Põhja-Eestisse palju lund tuua Soome lahe efekt: kui Soome poolt tuleb külm õhumass, siis suhteliselt sooja lahte ületades see jahtub ning põhjarannikul hakkab korralikult lund valama, lõunapoolne osa jääb aga ilma.»

Detsembris niitsid inimesed veel muru, meenutas Ain Kallis üheksa aasta tagust talve.

Nii pole kogu Eesti ka tänavu päris lumeta olnud. Näiteks Haanja kandis sai teisipäeval korralikku vastlasõitu teha ning Kesk-Eestis Türil mõõdeti lume paksuseks 11 sentimeetrit. 

Tõravere ilmajaamas Tartu külje all fikseeriti vastlapäeval lumikatte paksuseks aga ümmargune null. 

Et tänavused talvekuud detsember, jaanuar ja veebruar on olnud väga sarnased mullustega, kinnitavad ka kiretud mõõtmisandmed. Nii jäi Tartus tänavu nende kuude keskmiseks –2,1 kraadi, eelmisel aastal oli see –2 kraadi.

Temperatuure on Tartus järjepidevalt mõõdetud 1866. aastast ning Ain Kallise sõnul on viimased talved olnud väga pehmed, edetabelis on mullune talv 15. ja tänavune 16. kohal. 

Kõige soojem talv oli aga aastatel 2007/2008, mil keskmiseks temperatuuriks jäi koguni +0,2 kraadi. «Siis ei meenu küll, et kusagil lund oleks olnud, detsembris niideti veel muru,» meenutas Kallis rekordsooja talve.

Lootus kevadsoojale

Pehme talve põhjal julgeb Ain Kallis arvata, et kevadki tuleb keskmisest soojem ning saabub varem. «Üldiselt on pigem nii, et kui talv on olnud külm, on ka kevad jahe ning kipub vinduma,» ütles ilmateadlane.

Suve koha pealt ei ole aga praegu mõtet midagi pakkuda. «Meenutasin just eile, et Taani ja USA ilmateadlased ennustasid ju tänavuseks erakordselt külma talve, kuid läks ikkagi vastupidi,» nentis Kallis. 

«Võime siin täpselt ilma ennustada nii kolme või viie päeva ulatuses, aga pikaaegsed mudelrehkendused ei anna kuigi täpset pilti, mis tulla võib.»

Kui tõmmata paralleele eelmise aastaga, võiks pigem oodata soojemapoolset suve. Kuigi mullune suvi jäi meelde vihmase ja süngena, oli Tartus kokkuvõttes tegemist ikkagi viimase 150 aasta soojuselt 29. suvega. 

Soe või külm talv?

  • 2007/2008 talv oli kõige soojem (+0,2 kraadi).
  • 1870/1871 talv oli kõige külmem (–13,1 kraadi).
  • Tänavu jäi keskmiseks temperatuuriks –2,1 kraadi.
Märksõnad
Salvesta lood hiljem lugemiseks!
Minu lood
Eesti uudised
Majandus
Maailm
Arvamus
Kultuur
Sport
AK
Tarbija
Tartu Postimees
Tagasi üles