Sisukord
Arvamus
Postimees
02.03.2017
Eesti Reisikülje lühiuudised Töörühm: Pärnu haigla juhil on põhjust peeglisse vaadata (3) Mälumäng Horoskoop Dilbert Male Tagakülg Palju õnne Narkootikumid peideti skulptuuridesse Kõik tules hukkunud olid alkoholijoobes Eesti lühiuudised Kohus on riigi suutmatust korra juba tunnistanud Leedu uimastikuninga üllatav seos Eestiga (4) Esikülg OECD: Eesti toodab aastas 35 korda rohkem ohtlikke jäätmeid kui teised Euroopa riigid (2) Majandus Poeketid meelitavad töölisi ka kaugemalt Oodata on šokolaadi hinnalangust Eesti majanduse lühiuudised Eesti inimesed elavad paremini kui kunagi varem Ettevõtjad unistavad kõigi elu paranemisest Välismaa Piltuudis: Etna hakkas uuesti purskama PERSOON. Teflonmees, kes viis Trumpi Ovaalkabinetti Välismaa lühiuudised Leedu uimastikuninga üllatav seos Eestiga (4) Trumpi sõnad ja eelarve jätsid mulje USA-kesksusest Juncker tunnistas kaitsekulude tõstmise vajalikkust Gabriel: ei usu, et Euroopa tahaks näha sõjaliselt ülivõimekat Saksamaad (2) Arvamus Mihhail Korb: kui riik kolib maale, tahavad seda teha ka elanikud (2) Taavi Minnik: suur Venemaa ja Balti argpüksid (26) Olev Remsu: president Kaljulaidi kaks sõnumipommi (3) Juhtkiri: riigi tegemata töö laste kaitsmisel (2) Kristen Michal: Vastandumisest. Valikutest. Vabadusest (7) Postimees 1934. aastal: «näljamarssijad» ründasid alamkoda Kultuur Kultuuri lühiuudiseid Eesti kirjanik nr 1 (1) Armu and lähisuhete põrgus Sport Rydzek jätkab valitsemist, Ilves jäi avavõistluse tulemusele alla Mõru kaotus ja kalevlase ülivõimas rekord Spordi lühiuudised Krahh lähedal: kas Norra mehed jäävadki Lahtis kullata? Rallitiimide bossid: MM-sari oli nii põnev viimati 20 aastat tagasi (1) Head kiirust näidanud Nurmsalu harjub uue suusapaariga (1) Maailma esireket dopingupatustele armu ei annaks Läbi aegade edukaim olümpiasportlane asus lõpuks rünnakule (1) Tarbija Esimesed eestlased müstiliste Ica kivide muuseumis (1) AK Eesti kirjanik nr 1 (1) Tartu Tuleb tehas, ei tule tehas? Väärtuslik maatükk Põltsamaa lähistel kütab endiselt kirgi 300 000 eurot kulutatud. Kas märkad erinevust? Klimatoloog Ain Kallis: soe talv tõotab tuua varajase kevade Braavo, Vanemuine! Teatriauhindade žürii pani tänavu tähele tartlaste sõnalavastusi Mari-Liis Pintson: lapsevanem, võta hoog maha! Juta Vallikivi: viimane liug Päeva pargis ehk Ood trumpismile Sajad Tartumaa sportlased lähevad Valgamaale võistlema Norra raha lõppes ja ravikodust sai vaid kooli mure Sõjaeelsel Päeva tänaval käis enne hävingut idülliline elu Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: riigi tegemata töö laste kaitsmisel

2 min lugemist
Laps ei tohiks vanemate omavaheliste tülide tõttu kannatada. FOTO: Andriy Popov / Panther Media / Scanpix

Riigi läbimõtlematus ja korraldamatus on toonud kaasa selle, et kui (lahutanud) vanemate vahel on äärmuslik tüli ja puudub tahtmine leppida, ei suudeta isegi pikkade aastate jooksul jõuda selge ja täidetava lahenduseni, mis parimal võimalikul moel arvestaks lapse huvisid.

See on eile Postimehes ilmunud artikli «Tüli lapse pärast tekitas hiigelvõla» ja ka tänase lehe jätkuloo kõige tähtsam sõnum kogu ühiskonnale ja eriti otsustajatele. On vaja läbi mõelda, mida teha teistmoodi, ja siis ka päriselt tegutsema asuda. Praegu vaatab eri institutsioonide esindajate selgitustest vastu abitus – justkui tegutsetakse, aga tegelikku lahendust pole. See on probleem, millele osutame.

Ajaleht ei ole nendes lugudes kindlasti valinud ei ema ega isa poolt. Inimlikult on mõistetav, et erineva elukogemuse ja eelhoiakutega lugejad loevad ka objektiivselt võttes neutraalsetest kirjeldustest välja poolevaliku. Ajakirjanik ei saa paraku tuua õiglust maa peale pingelistes (pere)tülides, milles pole lahenduseni jõudnud ei asjaosalised ise ega ka riigi institutsioonid. Saame kirjeldada näiteid ja osutada süsteemi puudustele. Just seda me ka teeme.

Küll aga valime laste õiguste poole. ÜRO lapse õiguste konventsioon ütleb, et lapsel on tema sünnihetkest peale olemas «võimaluse piires ka õigus tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud». Lisaks: konventsiooni «osalisriigid austavad ühest või mõlemast vanemast lahutatud lapse õigust säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt mõlema vanemaga, kui see ei ole lapse huvidega vastuolus».

Kesksel kohal pole vanemate lepitamine, vaid nende laste õigused. Ka pereterapeute õpetatakse alustama sõnumiga vanematele, et teie omavahelised suhted võivad olla kooselu lõppedes tohutult keerulised, kuid te peate leidma lahenduse, mis oleks parim laste heaolu silmas pidades.

Kahjuks osutavad näited, et praegu riigi pakutavatest õiguslikest vahenditest võivad – vastupidiselt sisulisele eesmärgile – saada lihtsalt relvad vanemate tülis. Üks pool ei täida kohtuotsusega määratud lapsega suhtlemise korda ja teine saab kohtutäituri abiga tekitada rikkumiste eest väga suure üldsummani jõudva sunniraha nõude. Kaebusele vastatakse kaebusega. Mida aga pole, on lapse huvisid arvestav ja tegelikult täidetav lahendus.

Osutame riigi, s.h seadusandja tegemata tööle laste heaolu ja õiguste kaitsel. Osutame ka sellele, et kui kohtuvõim langetab seaduse jõus otsuse, siis tuleb riigil tagada selle täitmine mõistlikul moel. Näitelood ilmestavad, et sunniraha nõuete massilisest väljakirjutamisest ja teistest praegustest vahenditest ei piisa.

Seotud lood
01.03.2017 03.03.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto