Sisukord
Arvamus
Postimees
03.03.2017
Eesti Savisaar ja Lasnamäe tõid protesti Toompeale (5) ERRi juhi kandidaadid leiavad, et potentsiaali on ettevõttes kõvasti Tippjuhi sõnul teeb palgasurve firmad ettevaatlikuks Mälumäng Horoskoop Dilbert Male Palju õnne Tagakülg Majanduse lühiuudised Kohtus süüdi mõistetud Puka vallavanem jätkab oma ametis Vaalad ja liblikad tähistavad laste enesetapulainet (9) Majandus Kümme olulist mõtet, millega Eesti võidaks järgmise kümnendi Tippjuhi sõnul teeb palgasurve firmad ettevaatlikuks Majanduse lühiuudised Tippjuhi väljavahetamist nõudis minister Palo (10) Eesti Posti senine juht: kahju on lahkuda nii võimekast meeskonnast Aktsiaturud liiguvad uutesse kõrgustesse Välismaa KOHALIK VAADE. Läti suhtlus araablastega algas äpardusega Vaalad ja liblikad tähistavad laste enesetapulainet (9) Brexit teravdas Põhja-Iiri valimisi Välismaa lühiuudised 3.03.2017 Trumpi administratsiooni nägu võtab Vene-skeptilisemat ilmet Vene vari laskus USA justiitsministri kohale Arvamus Siim Kallas: homse peale mõeldes (25) Marian Võsumets: jätke Ossinovski rahule (28) Henrik Roonemaa: susserdajad ja idufirmad (5) Kristian Jaani: hoiame eakaid jalakäijaid, piirates linnas kiirust Lauri Hussar: kas võidame kümnendi või kaotame poolsajandi? (8) Postimees 1930. aastal: esimesed kevade märgid Juhtkiri: virtuaalmaailma Hamelnite ohtlikud rajad (1) Kultuur Šveitsi erakliinikus sooritati ebainimlikke eksperimente (1) Sport Nurmsalu jäi Lahtis Nõmmele alla Spordi lühiuudised Erki Nool: noortest talentidest, pingutamisest ja jalgratta leiutamisest Eesti nelik püstitas teatesõiduks julge eesmärgi Piirimäe tahab vabapääset õigustada, Kutberg loodab erilise raja enda kasuks tööle panna Tartu Advokatuuri esimees hoiatab populismi leviku eest Endine vähihaigla ootab ostjat (1) Üllatusülesanne pani tudengeid üksteise võidu taarat korjama Intensiivsem Tammeka lubab vastaste eksimusi karmilt karistada Kas poes võib lehte lugeda? (2) Targa mehe intellektuaalne kunst raamatukogus Rüblik kasvas eurotoetuse abil poole aastaga poole suuremaks Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kristian Jaani: hoiame eakaid jalakäijaid, piirates linnas kiirust

2 min lugemist
Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri juht Kristjan Jaani. FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Õnnetuses, kus üks pool on jalakäija, määrab üldjuhul kiirus, kes elab või sureb. Mitmes uuringus tuuakse esile, et liiklusõnnetuses sõltuvad jalakäija vigastused kokkupõrkekiirusest. Ellujäämisprotsent eri uuringutes küll kõigub, kuid ei pea olema teadlane, saamaks aru, et tõenäosus kokkupõrkes ellu jääda sõltub kiirusest.

Teadlased on jälginud sedagi, kuidas mõjutab jalakäijate vanus nende otsuseid liikluses. Mida vanem liikleja, seda rohkem ta end ristmikel ja teed ületades ohtu seab. See on seotud ealiste iseärasustega, mida tagasi pöörata ei saa. Kuid me saame muuta liikluskeskkonda eakatele ohutumaks, näiteks vähendades asulates ja linnades kiirust. Vanemaealiste suurem hukkumisprotsent liikluses ei ole paratamatus. Paratamatus on see vaid siis, kui me käed üles tõstame ja midagi ette ei võta.

Eesti demograafilist pilti vaadates näeme, et me vananeme, ja kiiresti. Eestis elavatest inimestest neljandiku vanus ületab 60 piiri. Eakate liikluskeerises vastu võetud otsused, näiteks tee ületamine, võivad olla ohtlikud. Juht ei pruugi tunnetada 40 km/h ja 60 km/h vahet, kuid eakale jalakäijale tähendab see, et kahekordistub võimalus läheneva sõiduki kiirust valesti hinnata ja langetada otsus teele astuda, mis võib lõppeda surmaga. Eakatel inimestel on raskem hinnata sõiduki kaugust ja kiirust ning valearvestus võib olla saatuslik. Kõik liiklejad peavad sellega arvestama. Liiklusharmoonia vajab iga instrumendi panust.

Kiiruse alandamisest asulates on ikka ja jälle juttu olnud, Tallinnas peamiselt küll kesklinna piirkonnas. Reaalsete tegudeni pole veel jõutud, kuid arvan, et muudatusteks on viimane aeg. Kõige kriitilisem linnaosa on Mustamäe, aga ka Haabersti. Nendes linnaosades moodustavad enam kui 65-aastased elanikest pea kolmandiku. Mul on hea meel, et kõrges eas inimesed ei istu kodus, vaid liiguvad ringi ja on vahel aktiivsemadki kui noored, ent ka meie liikluskorraldus peab arvestama kõikide inimestega.

Ma tean, et me hoolime eakatest, kuid peame seda rohkem välja näitama. Mõtteid tegudega toetama. Minu ettepanek on alandada piirkiirust elamurajoonides, arvestades sealset vanuselist läbilõiget. Ärgem oodakem, et eakad hakkaksid veel rohkem liikluses viga või surma saama. Kiirust alandada on lihtne. Kõige aeganõudvam on muuta kogu liikluskeskkond selliseks, et jalakäija ja sõiduk ei kohtugi. Ka sinna peame kunagi jõudma, aga see ootamine võib olla liiga pikk. Esimene samm hooliva liikluskeskkonna poole on kiiruse alandamine, arvestades iga piirkonna vanuselist eripära.

Seotud lood
02.03.2017 04.03.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto