Sisukord
Arvamus
Postimees
03.03.2017
Eesti Savisaar ja Lasnamäe tõid protesti Toompeale (5) ERRi juhi kandidaadid leiavad, et potentsiaali on ettevõttes kõvasti Tippjuhi sõnul teeb palgasurve firmad ettevaatlikuks Mälumäng Horoskoop Dilbert Male Palju õnne Tagakülg Majanduse lühiuudised Kohtus süüdi mõistetud Puka vallavanem jätkab oma ametis Vaalad ja liblikad tähistavad laste enesetapulainet (9) Majandus Kümme olulist mõtet, millega Eesti võidaks järgmise kümnendi Tippjuhi sõnul teeb palgasurve firmad ettevaatlikuks Majanduse lühiuudised Tippjuhi väljavahetamist nõudis minister Palo (10) Eesti Posti senine juht: kahju on lahkuda nii võimekast meeskonnast Aktsiaturud liiguvad uutesse kõrgustesse Välismaa KOHALIK VAADE. Läti suhtlus araablastega algas äpardusega Vaalad ja liblikad tähistavad laste enesetapulainet (9) Brexit teravdas Põhja-Iiri valimisi Välismaa lühiuudised 3.03.2017 Trumpi administratsiooni nägu võtab Vene-skeptilisemat ilmet Vene vari laskus USA justiitsministri kohale Arvamus Siim Kallas: homse peale mõeldes (25) Marian Võsumets: jätke Ossinovski rahule (28) Henrik Roonemaa: susserdajad ja idufirmad (5) Kristian Jaani: hoiame eakaid jalakäijaid, piirates linnas kiirust Lauri Hussar: kas võidame kümnendi või kaotame poolsajandi? (8) Postimees 1930. aastal: esimesed kevade märgid Juhtkiri: virtuaalmaailma Hamelnite ohtlikud rajad (1) Kultuur Šveitsi erakliinikus sooritati ebainimlikke eksperimente (1) Sport Nurmsalu jäi Lahtis Nõmmele alla Spordi lühiuudised Erki Nool: noortest talentidest, pingutamisest ja jalgratta leiutamisest Eesti nelik püstitas teatesõiduks julge eesmärgi Piirimäe tahab vabapääset õigustada, Kutberg loodab erilise raja enda kasuks tööle panna Tartu Advokatuuri esimees hoiatab populismi leviku eest Endine vähihaigla ootab ostjat (1) Üllatusülesanne pani tudengeid üksteise võidu taarat korjama Intensiivsem Tammeka lubab vastaste eksimusi karmilt karistada Kas poes võib lehte lugeda? (2) Targa mehe intellektuaalne kunst raamatukogus Rüblik kasvas eurotoetuse abil poole aastaga poole suuremaks Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: virtuaalmaailma Hamelnite ohtlikud rajad

2 min lugemist
Arvutikasutaja. Pilt on illustratiivne FOTO: SCANPIX

Tuntud muinasjutus «Hamelni linna vilepillipuhuja» päästab salapärane vilepillimees linna rottide küüsist. Jäänud ilma tasust, meelitab petetud pillimees oma mänguga karistuseks kaasa linnas elavad lapsed. Selle loo järgi on sageli analüüsitud väärtusi, nagu sõnapidamine ja õiglus. Kuid mis tahes isiklik kibestumus või pettumus ei saa olla kuriteo argument.

On suur kahtlus, et Venemaal, kus laste suitsiidide arv on niigi üks maailma suuremaid, on kümned, võib-olla isegi sajad sotsiaalvõrgustike kaudu mõjutatud teismelised end vigastanud või sooritanud enesetapu. Pole kahtlust: inimesed, kes ahvatlevad riskikäitumisele alteid kooliealisi niinimetatud surmagruppidesse ja enesetapumängudele, vajavad ühiskonnast isoleerimist, võimalik, et abi kinnises raviasutuses.

Kuid niisuguseid küberpillimehi tabada ei pruugi olla praktikas ega ka õiguslikult lihtne. Sotsiaalvõrgustikud ei kao kuhugi, vastupidi, need on pealekasvava põlvkonna loomulik suhtluskeskkond. Seega peab ikkagi ühiskond suutma olla piisavalt tark ja tugev, et praegusaja riskidele vastu astuda ning oma tulevikku kaitsta.

Praegusaja lapsevanemad ei ole ise üles kasvanud internetiajastul. Areng on olnud kiire, ka teadusuuringuid on ses valdkonnas veel suhteliselt vähe. Sestap ei osata paljusid küsimusi õigesti lahendada ega ka ohtudele tähelepanu pöörata.

Üks, mida asjatundjad sellisel puhul alati rõhutavad, on kodu tähtsus. «Kodune hooliv ja turvaline keskkond annab noorele enesekindluse ja aluse /…/. Siis pole vaja ka iga hinna eest ja igasuguseid tegusid teha selleks, et tähelepanu ja heakskiitu leida,» on psühholoog Kätlin Konstabel kirjutanud (PM 18.07.16).

Laps vajab tähelepanu, tema tegemisi tasub ja tulebki jälgida. Tähtis on side lapsega, samas ei tohi kontroll muutuda liiga tugevaks, vaid moraalilugemine ei aita.

Ka Eestisse levinud niinimetatud surmagruppide teemat Vikerraadios kommenteerinud Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juht Roger Kumm rääkis, et oluline on reaalse tagajärje toomine lapseni – praegusajal kipuvad päris- ja virtuaalmaailm sassi minema. Virtuaalsõbrad asendavad sageli sõpru päriselus. Kas me ikka teame, kes on need, kes «juhatavad meie lapsi tõeni», nagu kirjeldatakse leheloos?

Oluline on mitte murega üksi jääda, kui ilmnevad mingid murettekitavad asjaolud, koolilapse meeleolu või käitumise muutused. Paljudes koolides on olemas psühholoogid, kes saavad ja oskavad aidata probleeme lahendada. Eestis tegutsevad ka veebikonstaablid, kes on ametis just virtuaalmaailmas tekkivate murede lahendamiseks.

Seotud lood
02.03.2017 04.03.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto