Henrik Roonemaa: susserdajad ja idufirmad

Henrik Roonemaa FOTO: Toomas Huik

Eelmine aasta oli Eesti idufirmadele rekordiline: nad kaasasid kokku investeeringuid üle 102 miljoni euro, sellest 90 protsenti välismaalt. Teisisõnu, me tõime oma firmadesse eelmisel aastal üle 90 miljoni euro välismaa raha.

Millele kulutab üks idufirma kõige enam? Nende kõige kallim vara on andekad motiveeritud töötajad. Suur osa sellest 102 miljonist eurost läheb töötajate palkadeks. Suur osa Eestisse, sest ka suurtel Eesti päritolu idufirmadel on arendus ja tootetugi Eestis. Suurem osa neist ei pea investoritelt saadud raha eest ehitama kalli sisseseadega tehaseid – ei pea raha mingi kauba eest kohe jälle riigist välja andma. Suur osa 102 miljonist eurost läheb tööjõumaksudena riigile ja kõik, kes me siin elame, saame sellest ühel või teisel moel osa.

Hiljuti võis lehtedest lugeda, kuidas osa Eesti poliitilisest ja ärieliidist väidetavalt susserdas aastaid mingi prügifirmaga. Nimekirjas on endisi poliitikuid, endisi suurettevõtete tippjuhte, tippadvokaate. Ma ei tea ja polegi siin tähtis, kes ja kas seal osaline oli, aga artikli andmetel oli kogu tehingu tulu 6–9 miljonit eurot. Kujutage ette: kümmekond haritud, kogenud, julget, heade sidemetega, jõukat, asjatundlikku inimest sebib ja konspireerib ja läheb lõpuks tülli millegi nimel, mille asjaolud on väidetavalt üsna valgustkartvad, ning kõige selle tulemuseks on 6-9 miljonit eurot.

See on samas suurusjärgus summa, mille kaasas mullu investeeringuna Eesti idufirma Testlio. USA investorid paigutasid firmasse 5,5 miljonit eurot, mille Testlio kulutab ära laienemiseks ja Eestisse hulga uute kõrgesti makstud töökohtade loomiseks. Ja see on kaks-kolm korda väiksem summa, kui kaasasid mullu investeeringuna Eesti idufirmad Starship ja Pipedrive – kumbki tõi välismaalt umbes 16 miljonit eurot.

Selle koha peal mõtlen, et huvitav, kui kümmekond Eesti haritud, kogenud jne inimest susserdamise ja konspireerimise asemel sõidaks ka mõned korrad USAsse ja tagasi, siis kui palju suudaksid nemad Eestisse raha tuua ning hea palgaga töökohti luua? Kui kaks noort inimest Testliost tõid 5,5 miljonit eurot, siis mis nende võimekus võiks olla? 55 miljonit? 550 miljonit? Kümne tipptegija võimekus peaks olema ju suurem kui kahe IT-kolledži tudengi oma.

Kas mäletate, kui palju ja mida rääkis president aastapäevakõnes majandusest? Umbes neli lõiku ja ühel teemal: e-residentsus. Seda pidas tema praegu Eesti majanduse ees seisvatest küsimustest kõige tähtsamaks: kuidas teha Eestit suuremaks, tuua siia midagi juurde. Raha ega head inimesed ei taha automaatselt siia tulla. Väga hea, et president andis kõnes orientiiri inimestele, kes parasjagu mõtlevad, kas nende erakond või ametkond ikka viitsib e-residentsusega kaasa minna või tuleks see neile tööd juurde toov asi üldse kinni panna.

Ümberjagamine on alati lihtsam ja turvalisem: raha, mis on juba süsteemis olemas, tuleb lihtsalt endale saada ja asi korras. Süsteem on tuttav ja oma. Mehitatud inimestega, kes tunnevad inimesi, kes tunnevad inimesi. Sellises vees on hea ringi ujuda ja väikeste suutäite haaval kõhukest kasvatada, aga see tõepoolest ei aita meid edasi.

Järgmisel korral, kui Eestis peaks keegi tõstatama debati, milleks idufirmasid meile vaja on, võiks ta mõelda, kui palju tema tegevusest on ümberjagamine ja kui palju riiki millegi uue toomine. Järgmisel korral, kui mõni võimekas inimene korruptsioonikuriteoga vahele jääb, võiks ta saada karistuseks mitte vangla, vaid kohustuse minna ja tuua iga varastatud saja tuhande euro kohta riiki juurde miljon eurot investeeringuid.

Seotud lood
02.03.2017 04.03.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto