Sisukord
Arvamus
Postimees
06.03.2017
Eesti Mälumäng Karm kahtlustus: psüühikahäiretega inimesi kasutati petuskeemis (4) Dilbert Male Palju õnne Horoskoop Tagaots Kas klassikaline viieaastane kõrgharidus kaob ajalukku? Eurovisioonil esindavad Eestit Koit Toome ja Laura Majandus Välismajanduse lühid Majanduse lühiuudised Eesti juurtega Vene ärimees plaanib Saaremaale LNG-terminali (4) Eesti avatud rändepoliitika jahmatab vahel Euroopatki (6) Snapchati lennukas börsidebüüt Välismaa Trump nõuab Kongressilt Obama uurimist Malaisia lõikab sidemeid Kimi režiimiga läbi Välismaa lühid Arvamus Kätlin Konstabel: et hoolimatus ei maksaks lapse elu (4) Kristina Herodes: Koidu ja Laura parim aeg Juhtkiri: eurooplased peavad ise panustama sellesse, mida Trump kärbib Scott Abel: Apollo 8 uues kuues – turismiobjekt Kuu (2) Postimees 1900. aastal: tuisk, torm ja laste koolitee Toomas Kivimägi: Rail Baltic – kordumatu võimalus (24) Kultuur VIDEO! Retk romantikasse Keila-Joa lossis Schloss Fall VIDEO! Retk romantikasse Keila-Joa lossis Sport Klopp usaldas Klavanit ja Liverpool seljatas Arsenali Tammeka ja Tulevik üllatasid, Flora viigistas Levadiaga Harvey suur triumf ja Norra meeste nõrkus Spordi lühiuudised Teadlikke riske võttev Balta on sama tugev kui varem Kevad ei tule Eesti suusatajatele meelakkumine Uibo õnnetu saatus Rosenbergi pikk võitlus iseendaga Tartu Prefekt: politsei vajab koduvägivalla ohjeldamisel häid partnereid Kaks nädalat tagasi surnud luuletaja ootab ikka veel matmist (5) Tartu veider mure – liiga palju lapsi (1) Tartu tõmbab miljööalade piire koomale Kui teeks parkimismaja hoopis kaubamaja kõrvale Aleksandri tänava liiklusmärkide virvarr võtab silmade ees kirjuks Uus mänguväljak toob parki põõsaid juurde Klaverimuuseum otsib kümnele pillile asenduskodu Elu religioosses kolkakülas: üks kõigi eest ja kõik ühe vastu Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kätlin Konstabel: et hoolimatus ei maksaks lapse elu

2 min lugemist
Kätlin Konstabel FOTO: Erakogu

Kui avalikkuse ette jõuab lugu, kus mõne noore või lapsega on mingi internetiga seotud asjaolu tõttu pahandus või lausa traagiline sündmus juhtunud, saab tihti kuulda-lugeda, et vanemad tunnevad abitust ja neil soovitatakse laste võrgutegemistel silm peal hoida. Paraku kipub viimane soovitus vanemate abitustunnet vaid suurendama: digimaailm on mitmekesine, pidevalt uuenev ja kõigega kursis olemine näib lootusetu ettevõtmine.

Mida suuremat rolli üha muutuv virtuaalmaailm ja digividinad meie elus mängivad, seda rohkem peame lapsevanematena lähtuma just kõige lihtsamatest vanemaks olemise põhimõtetest. Kui me üritaks meeleheitlikult iga uue tehnoloogiaimega end enne lapsi kurssi viia, poleks meil muudeks tegemisteks üldse aega. Küll aga sõltub täielikult meist endist, kas laps tuleb meiega rääkima, kui ta on midagi vahvat avastanud või hoopis väga suures hädas. Me ei pea vanematena muutuma tehnoloogiagurudeks – meie asi on hoida uks lahti, et meie kodune (nina)tark meiega sellest ise rääkida tahaks.

Kui on hirm, et laps hakkab võõraks muutuma või võrku kaduma, võib abi olla paari teadmise meeles pidamisest.

Esiteks ei ole võimalik öelda, et on olemas päriselu ja mingi kummaline, pigem laste ja noorte (või tehnoloogiafriikide) pärusmaa olev virtuaalmaailm. Üks elu kõik. Kui lapsele meeldib palju võrgus olla või seal midagi kindlat teha, on sel oma põhjus. Püüame aru saada, millised tema emotsionaalsed vajadused seal rahuldatud saavad.

Tihti soovitatakse vanematele, et rääkige lastega riskikäitumise mõjust, selgitage, tundke huvi. Jah, nii peabki, aga kuidas seda teha? Kui huvi tuntakse politsei stiilis «näita oma telefoni – kui ei näita, võtan ära», tekitab see vastupanu ja trotsi. Meis kõigis tekitaks trotsi, kui lähedased kurjalt või naeruvääristavalt meie huvidesse suhtuks.

Nii nagu võiks olla tavaks rääkida lastega, kuidas neil kooli, huviringide ja sõpradega läheb, võiks ka arutada, millega keegi on võrgus kokku puutunud. Iga päev, normaalse vestluse osana – mitte ainult siis, kui on mingi pahandus. Kes luges mingit uudist, kellele soovitati mingit mängu, kes keda «laikis». Kui vanem suhtleb lapsega interneti teemadel peamiselt keelates, saabki laps kaasa teadmise, et vanem tunneb tema elu vastu huvi vaid juhtudel, kui ta on mingi jama korda saatnud.

On väga kurb, kui laps kogeb, et suur osa tema elust on vanemate meelest midagi ebanormaalset ja halba – ja küllap tunneksime ise sama, kui meile olulistesse asjadesse peres samamoodi suhtutakse. Elukaaslane huvitub meie tegemistest vaid siis, kui meid töölt lahti lastakse, napsusena või natuke hiljem koju läheme või kui söök põhja kõrbeb? See ei tundu vist enamikule tore. Kui muul ajal lastakse meil rahulikult omaette olla, võib ju tunduda mingi ajani täitsa mõnus, aga ühel hetkel hakkame kõik igatsema, et meie tegemised pakuks kallitele huvi.

Need, kes survestavad internetis lapsi või suuri ennastkahjustavaid tegusid tegema, pakuvad kõik alguses sõbralikkust, mõistmist ja tunnet, et siin on keegi, kes tahab sind kuulata. Tegelikult annavadki ju need lood meile otse kätte teadmise, kuidas selliseid hättasattunuid aidata: pakume neile lähedastena ise seda, mida nad nii vajavad. Mõistmist, hoolivust, sõbralikku uudishimu. Räägi endast ja oma murest, mis iganes need on – ma kuulan su ära, hukkamõistuta. Kui kellelgi on südames raske ja mõttetu tunne, ei peaks võõrad inimesed olema see ainus koht, kust tuge otsida – teadmisega, et see võib maksta elu.

Seotud lood
04.03.2017 07.03.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto