Sisukord
Arvamus
Postimees
07.03.2017
Eesti Mälumäng Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Aasta artistideks kuulutati Maarja Nuut ja Jaak Joala Fotod ja video: Eksponaat mahtus hädavaevu Lennusadama uksest sisse Ohvrile võib õigusabi saamine keerukas olla Tänavu jääb lahendamata 200 000 ravijuhtu (1) Rüütelmaa ei poolda linnas kiiruspiiri langetamist Eesti lennujuhid hakkavad peagi pimelende nägema Meie saame kõige paremini hakkama avatud maailmas Majandus Eesti majanduse lühiuudised Komisjonid vilistavad õiguskantsleri otsuse peale Deutsche Bank pürgib taas Saksa pangaks Välismaa Hollandis ootab ees Rutte ja Wildersi võitlus Prantsuse parempoolsed jätkavad vanaviisi Vene häkkerite tõttu loetakse hääli käsitsi (1) Leedu rikkaima eurosaadiku variäri on paljastatud Välismaa lühiuudised 07.03. Tšehhi teadur: riigis tegutseb umbes 50 desinformatsioonisaiti Arvamus Andra Siibak: fataalsed «seltskonnamängud», peavõiduks surm (2) Lugeja kiri: kurjategijate paremusjärjestus Vastukaja: Rail Balticust saab Eesti tõehetk (11) Ahto Lobjakas: liikumahakkamise valitsus (5) Sandra Niinepuu: massikõrghariduse kaitseks (3) Jürgen Tamme: mälestusmärk tapetud kuningatele Paides? Tänan, ei! (10) Juhtkiri: võitlust perevägivallaga saab võita vaid inimeste peas (2) Postimees 1997. aastal: Helsingis avati Jüri Vilmsi mälestustahvel Kultuur Karuse oleku taga varjas end tundlik natuur Raskemeelne hüvastijätt armastatud kangelasega Sport Spordi lühiuudised Eesti jätkab suure unistuse püüdmist Tagasihoidlik abimees, kelleta Balta ja teised tipud hätta jääksid (1) Veidemani risk jättis Kalev/Cramole alles kaks tervet tagamängijat Tallinn Fotod ja video: Eksponaat mahtus hädavaevu Lennusadama uksest sisse Tarbija Tervise lühid2 Traumatoloog: elu ei ole nagu filmis – see on hullem Tartu Tartust ei saa Euroopasse: Finnair ei taasta suveks loodetud lennuplaani (5) Kaarsilla juures jäisesse vette hüpanud elupäästja pääses napilt uppumisest Turvakodu juhataja: mõni ei taha siit koju minnagi Tulevane Eesti president kasvab laste turvakodus Polpo ja JOP viisid gurmaanidel keele alla Raivo E. Tamm: naeran sageli ja ka nüüdsama Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jürgen Tamme: mälestusmärk tapetud kuningatele Paides? Tänan, ei!

2 min lugemist
Jürgen Tamme. FOTO: Postimees

Mõni aeg tagasi ei möödunud päevagi, kui ei räägitud Konstantin Pätsist ja tema mälestusmärgist. Täna arutab riigikogu õiguskomisjon vabadussõjalaste rehabiliteerimist. Raha kogutakse ka nende liidri Artur Sirgu monumendi rajamiseks.

Võib-olla näeme varsti oma versiooni Vene telesaatest «Sud Vremeni», kus mitmesuguste tegelaste ja Venemaa ajaloo episoodide üle mõisteti õigust mängulisel kohtuprotsessil ning kus vaatajatest koosnev kogu langetas otsuse telefoni teel hääletades.

Pätsi, Sirgu, Vares-Barbaruse, Lauristini jt üle kohtu pidamise kõrval võiks seal arutada Ümera lahingut, nelja kuninga mõrva Paides, Mahtra sõda ning seda, miks ikkagi jäid Petrograd ja Riia eestlastel vallutamata.

Ka võiks lasta rahval mõista kohut iseenda üle. Kui tõele näkkuvaatamine või eneseanalüüs osutub valusaks, saab pärast riigikogus luua tõe- ja lepituskomisjoni. Kui see ei aita, siis meenutada esmalt Vladimir Putini öeldut, et ajaloos juhtub igasuguseid asju, kuid süütundel ei saa lubada end maha murda. Pärast pausi alustada vaidlust otsast peale.

Kahjuks on vähe ajaloolasi, kes selgitaksid avalikult, et ajalugu ei paku lahendusi praegustele probleemidele ning minevik ei kordu kunagi, korduvad vaid lood minevikust, mis püüavad selgitada olevikku. Neid, kes osutaksid ohtudele, kui müüdid realiseeruvad poliitikas. 

Kired Kuberneri aia mälestusmärgi konkursi ümber meenutasid selle kõrval riigivolikogus 1939. aasta kevadel toimunud majanduskomisjoni koosolekut. Mitu Euroopa riiki olid kaardilt kadunud, suure sõjani jäänud alla poole aasta ning paljud mõtlesid, millised on Eesti ja nende enda ellujäämisvõimalused.

Komisjon kulutas aga aega vaidlusteks vabadusmonumendi üle, mille rajamisest räägiti Vabadussõja lõpust Teise maailmasõjani ning jätkati iseseisvas Eestis ega lõpetatud ka siis, kui võidusammas oli püsti pandud.

Peaminister Kaarel Eenpalu ei näinud või ei tahtnud näha ohte. Jaan Tõnisson hoiatas okupatsiooni eest ning soovitas hävingu vältimiseks valmistuda teiseks vabadussõjaks.

Tõnisson ei saanud aru, kuidas saab samal ajal rääkida vabadusmonumendi rajamisest: «Kui tarvis on võitlusse minna, siis samal ajal monumenti püstitada – see on küll tulevastele põlvedele üks väga huvitav näide psühholoogiast, mis on praeguse valitsuse ringkondades.»

Kuigi Eenpalu süüdistas Tõnissoni paanika tekitamises, oli Tõnissonil õigus. Piisab, kui mainida, et vabadusmonumendiks kogutud raha eest lasksid juunikommunistid ehitada töötava rahva kultuurihoone. Praegu tegutseb samas kaitseministeerium, mis vedas võidusamba rajamist.

Nüüd räägitakse oluliste probleemide asemel taas monumentidest. Kui muud moodi ei saa, rajatagu mälestusmärgid Pätsile, Sirgule, Lembitule, Meemele ja neljale kuningale, aga lepiks kokku, et seejärel pühendutakse lõpuks tulevikule.

Seotud lood
06.03.2017 08.03.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto