Sisukord
Arvamus
Postimees
07.03.2017
Eesti Mälumäng Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Aasta artistideks kuulutati Maarja Nuut ja Jaak Joala Fotod ja video: Eksponaat mahtus hädavaevu Lennusadama uksest sisse Ohvrile võib õigusabi saamine keerukas olla Tänavu jääb lahendamata 200 000 ravijuhtu (1) Rüütelmaa ei poolda linnas kiiruspiiri langetamist Eesti lennujuhid hakkavad peagi pimelende nägema Meie saame kõige paremini hakkama avatud maailmas Majandus Eesti majanduse lühiuudised Komisjonid vilistavad õiguskantsleri otsuse peale Deutsche Bank pürgib taas Saksa pangaks Välismaa Hollandis ootab ees Rutte ja Wildersi võitlus Prantsuse parempoolsed jätkavad vanaviisi Vene häkkerite tõttu loetakse hääli käsitsi (1) Leedu rikkaima eurosaadiku variäri on paljastatud Välismaa lühiuudised 07.03. Tšehhi teadur: riigis tegutseb umbes 50 desinformatsioonisaiti Arvamus Andra Siibak: fataalsed «seltskonnamängud», peavõiduks surm (2) Lugeja kiri: kurjategijate paremusjärjestus Vastukaja: Rail Balticust saab Eesti tõehetk (11) Ahto Lobjakas: liikumahakkamise valitsus (5) Sandra Niinepuu: massikõrghariduse kaitseks (3) Jürgen Tamme: mälestusmärk tapetud kuningatele Paides? Tänan, ei! (10) Juhtkiri: võitlust perevägivallaga saab võita vaid inimeste peas (2) Postimees 1997. aastal: Helsingis avati Jüri Vilmsi mälestustahvel Kultuur Karuse oleku taga varjas end tundlik natuur Raskemeelne hüvastijätt armastatud kangelasega Sport Spordi lühiuudised Eesti jätkab suure unistuse püüdmist Tagasihoidlik abimees, kelleta Balta ja teised tipud hätta jääksid (1) Veidemani risk jättis Kalev/Cramole alles kaks tervet tagamängijat Tallinn Fotod ja video: Eksponaat mahtus hädavaevu Lennusadama uksest sisse Tarbija Tervise lühid2 Traumatoloog: elu ei ole nagu filmis – see on hullem Tartu Tartust ei saa Euroopasse: Finnair ei taasta suveks loodetud lennuplaani (5) Kaarsilla juures jäisesse vette hüpanud elupäästja pääses napilt uppumisest Turvakodu juhataja: mõni ei taha siit koju minnagi Tulevane Eesti president kasvab laste turvakodus Polpo ja JOP viisid gurmaanidel keele alla Raivo E. Tamm: naeran sageli ja ka nüüdsama Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: võitlust perevägivallaga saab võita vaid inimeste peas

2 min lugemist
Perevägivald puudutab meid kõiki. FOTO: Felipe Rodrigues / Caro / Scanpix

Perevägivald on probleem, mis on levinud eri rahvastel ja erinevates kultuurides. Ajalooliselt on  raske  maha märkida selle alguspunkti, kuid suurema osa inimkonna ajaloost on naiste- ja lastevastane vägivald olnud levinud, vastuvõetav ja isegi legaliseeritud.

Nii oli veel ülemöödunud sajandil Briti seaduste järgi lubatud mehel peksta oma abikaasat karistuseks kepiga, mille läbimõõt ei ületa perepea näpu oma. Vanavene kommete ja korralduste kogumikus «Domostroi» on pikalt peatutud sellel, kuidas naist ja lapsi õigesti peksta ning ümber kasvatada: kõigepealt rihmaga peksta ja pärast hea sõnaga selgitada, mis tuleb teisiti teha. Kui vaadata näiteks tänapäevalgi internetilehti, mis mõeldud etiketijuhendiks islamiusulistele, võib sealt leida õpetusi, et kõhna naist tuleks lüüa kepiga, paksu naist aga rusikaga.

Tänapäeva lääne inimese kõrvus kõlab see kõik juba kaugete aegade barbaarsusena, kuna viimase aastasaja, eelkõige aga viimase kahe inimpõlve vältel on läänemaailmas toimunud tohutu murrang hoiakutes. Varem suhtuti naistesse ja lastesse kui omandisse; tugevasti on muutunud ka see, kuidas tajutakse ühiskonnas soorolle. Läänemaailmas on perevägivald – olgu vaimne, seksuaalne või füüsiline – ja üleüldse igasugune inimväärikuse alandamine midagi vastuvõetamatut, millel ei tohi olla ühiskonnas kohta ning mille vastu tuleb kõigiti astuda. Mitte ükski kultuuriline ega usuline traditsioon ei saa tänapäeval enam vägivalda õigustada.

Vaimset vägivalda on meie ümber palju rohkem, kui kõrvalseisjad seda märkavad või teadvustavad, ehkki see tekitab ohvritele sama palju kahju kui füüsilinegi. Kui inimest pekstakse, võib selle jälgi enamasti märgata, ent kui kedagi järjepidevalt moraalselt alandatakse, on seda sageli raske tõestada, ohvrid isegi pole teinekord võimelised mõistma, mis nendega toimub. Vägivallatseja seevastu saab oma agressioonist naudingu või lihtsalt ei teadvusta endale, millist valu ta teisele tekitab.

Eestis on viimastel aastakümnetel perevägivalla probleemile rohkem tähelepanu pööratud ning sellega võitlema kutsus Eesti Vabariigi aastapäeval peetud kõnes üles ka president Kersti Kaljulaid. On loomulik, et sellesse võitlusse tuleb panustada ressursse, toetada vastava tugivõrgustiku arengut jne. Kuid esmajoones on perevägivallaga võitlemise võti hoiakutes. See on üks nendest võitlustest, mis tuleb võita inimeste peas.

Seotud lood
06.03.2017 08.03.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto